Rain Rannu

2010 aasta lemmiklood & albumid

2011-01-02T00:41:00.002+02:00

TOP10 lood (suvalises järjekorras):

Inspectah Deck - The Champion (prod by Alchemist)
Reflection Eternal - In this World (prod by Hi-Tek)
Nas & Damien Marley feat K'Naan - Tribal War (prod by Damien Marley)
Kanye West - Dark Fantasy (prod by RZA, Kanye West & No ID)
Raekwon - Butter Knieves (prod by Bronze Nazareth)
Kanye West - Lost in the World (prod by Kanye West & Jeff Bhasker)
Raekwon feat Inspectah Deck & GZA - Rockstars (prod by RZA)
Kanye West feat Jay-Z, RZA, Pusha T, Swizz Beatz & Cyhi the Prynce - So Appalled(prod by Kanye West & No ID)
Capone-N-Noreaga - The Oath (Prod by Hazardis Soundz)
Fat Joe - I'm Gone (prod by DJ Premier)

ja TOP5 albumid (järjekorras):

(Runner ups: Eminem - Recovery, KRS-ONE & True Master - Meta-Historical, Ghostface - Apollo Kids)

Head kuulamist :)

First Impressions of the new Air

2010-10-26T22:51:00.000+03:00

I've been a Macbook Air user for more than 2 years - since it came out in early 2008. I was satisfied, except for a few hinge problems. And the fact that whenever I needed to use the hard-disk (like load or write a file or open a program), Air slowed down until nothing on its screen moved anymore. Eventually, it became too much pain to use for work. So, when its hard-disk completely died this summer, I switched to Macbook Pro.

Macbook Pro is fast and reliable, as expected. But of course, for someone who has used to carrying around an ~1-kg laptop for the last 2 years, it's too heavy. So when the new Macbook Air's were announced last week - promising to cure all the hard-disk problems by completely replacing it with flash memory - I was sold.

The 13" Air that I got is almost exactly the size of the previous MacBook Air and the same weight as well. But speed is a completely different story. Even though the specs do not look impressive (especially compared to Macbook Pro), everything feels lightning-fast. Programs open quickly and nowhere does reading or writing data put the computer to halt. It feels almost as fast as iPad - so certainly a big improvement here.

Another apparent improvement is screen resolution: they have updated it from 1280x800 to 1440x900. What does not look like much on paper, actually amounts to a whole lot in reality: there seems to be much more space on the screen. However, the downside is that the fonts are small: sometimes to a point that it is painful to read. While in some apps (text editor, Skype, browser) it is easy to make the font bigger, it does not appear to be that easy everywhere: for instance, changing the font size in menus and dialogs, or in iTunes, is either very well hidden, or not available.

What's worse, if I want to change back to the "old" 1280x800 screen resolution (i.e. to look at our websites the way other people look at them), the result looks blurred and out-focus. It seems that the new hi-res screen seems to be incapable of showing lower resolutions at an acceptable quality. All in all, I'm not sure that "improving" the screen was necessarily a good idea.

Battery seems to be lasting for about 4-5 hours of normal work. This is more than previous Air's 2.5 hours, but not quite Apple's claim of "7 hours of wireless browsing". That said, I haven't seen a computer where these figures correspond to the actual usage I get out of it.

They have added another USB to the other side (very handy) and a memory card slot (does not fit my camera). Unfortunately, they have also removed keyboard backlight that was handy for typing in the dark. Cost cutting?

All in all, I'm quite happy with the Air so far. If you liked previous Macbook Air, I'm pretty sure you'll get used to this one too. And some Macbook or Pro users will likely switch too...

2010-03-15T10:06:00.003+02:00

Maailma uusimas riigis

Sõidame Sofiast Belgradi poole ning oleme just pööranud kiirteelt kõrvale ühe 2 miljoni elanikuga piirkonna suunas, mis veel üsna hiljuti oli kõikide kaartide peal ühe teise riigi osa. Endise Jugoslaavia territooriumil on käesolevaks ajaks loodud juba 7 riiki. Või nagu serblased - kel selle tõsisasjaga leppimine ilmselgelt veel veidi aega võtab - ütlevad: "kuus ja pool". See on tugev edasiminek võrreldes mõne aja taguse "kuuega".

"Kas tead mis raha Kosovas kehib?" pärin värsket Ida-Euroopa reisijuhti uurides autoroolis istuvalt Veljolt. "Mingi Kosovo dinaar äkki?", pakub Veljo. "Ei, euro", teatan. Sellest saaks hea miljonimängu küsimuse: mitmes Ida-Euroopa riigis on juba käibel Euro? Sloveeniat teavad paljud, aga see, et ka Kosovas (ja ka mõne aasta eest referendumi teel Serbiast eraldunud Montenegros), tuleb ilmselt nii mõnelegi üllatusena. Meile, eestlastele, tundub see isegi mõnevõrra ebaõiglasena: kui ühed peavad pingutama, et inflatsioonikriteeriumit täita, siis teised on Euro endale "niisama võtnud", saades sellega kaasneva kaitse devalveerimise ja muu paha vastu iseenesest kaasa.

Mõne aja pärast jõudsime Serbia ja Kosovo piirile, mida turvavad KFOR-i ("Kosovo Force") kirjadega soomusautod. Eesti pass meeldib piirivalvuritele väga, meie autokindlustus aga mitte. "Roheline kaart siin ei kehti, te peate ostma 50 Euro eest 30-päevase Kosova autokindlustuse" teatab piirivalvur ükskõikselt. On reede ohtu, meie aga peame olema esmaspaeva varahommikul 400 km põhjapool asuvas Belgradis. Ilmselgelt ei ole meil seda 30-päevast kindlustust vaja, samuti pole meil käepärast "Kosovo raha", mille eest see osta. "No problem" seletas piirivalvur. "Siit 10 km edasi on linn, seal on ATM. Jätke dokumendid mulle, käige ära".

Pärast tulutut katset härrale aegunud Tartu Ülikooli üliõpilaspiletit sokutada, lootuses see talle päriseks kinkida, jätsime oma passidega ajutiselt hüvasti ning olime poole tunni pärast eurod näpus taas platsis. Võtsime seda makset kui omapoolset pisikest panust alustava riigi ülesehitamisse, kuigi sisse jäi tunne, et tegelikult toetasime kas ahnet ja rahvusvaheliste lepingute tegemisel saamatut kindlustusfirmat või (pisut parem variant) piirivalvurit ja tema perekonda.

Sest liiklus Kosovo maanteedel oli üsna rahulik ja hästi läbi mõeldud: näiteks kiiruse piirangu märgid on seal muu maailmaga võrreldes põhjalikumad ning arvestavad igat sorti liiklejatega. Põhilisi liiklejaid on märkide kohaselt kolm: sõiduauto, veoauto ja tank. Kui sõiduauto võib sõita mingil teelõigul 100 km/h, siis tank enamasti vaid 75 km/h. Kui aga tankid liiguvad mõlemas suunas, näiteks kaks tankikolonni tulevad üksteisele vastu, siis on maksimaalne lubatud sõidukiirus vaid 45 km/h. Kogu see keeruline liikluskorraldus oli kollase taustaga ümmargustele märkidele ilusti ja selgelt üles joonistatud.

Ühtegi tanki nägemata jõudsime veidi peale südaööd Kosovo pealinna Pristinasse, mis oma sagimise, inimeste välimuse ja suhtumise poolest meenutas rohkem näiteks väikest Kairot, Ammani, Marrakechi, Istanbuli kui mõnda teist selle riigi linna, mille osa Kosovo veel hiljuti oli. Siniste kaantega Ida-Euroopa reisijuht vihjas, et kuskil Pristina äärelinnas elab üks lahke professor, kes on meelsasti valmis oma maja kaugelt saabunud külalistele välja üürima. Kohale jõudes selgus, et sõbralikul araablasest professoril on neid maju isegi mitu. "Öö maksab 18 Eurot, kui aga valitsus või abiorganisatsioon teie ööbimise kinni maksab, siis ma võin tseki peale kirjutada, et maksis 25 eurot" teatas majaperemees lahkelt ja pilgutas silma.

Järgmisel hommikul istume kesklinnas Bill Clintoni nimelisel bulevardil Route 66 nimelises Elvise piltidega ja seinale riputatud erinevate Ameerika osariikide numbrimärkidega kaunistatud toidukohas ja sööme veidi toore pihviga aga väga maitsvat hamburgerit. Ainus asi, mis lubab aimata, et tegemist ei ole siiski kuskil Arizonas või Lõuna-Californias kuulsa maantee ääres asuva restoraniga on see, et burger maksab viie dollari asemel neli eurot. Tegemist on Pristina populaarseima restoraniketiga, mille rõõmsaid puna-sinivärvilisi silti näeb pea igal teisel tänaval. Tundub, et tihedamalt kui päris Route66 äärsetes linnakestes.

Veljo loeb kohalikku ajalehte ja teatab, et Eesti on just andnud Kosovole 600 miljonit eurot majandusabi. Olime poolkogemata avastanud kulukoha, mis on ainuisikuliselt süüdi kogu Eesti järgmise aasta riigieelarve defitsiidis! Missugune skandaal puhkeb, kui Eestis sellest teada saadakse! Ansipi valitsuse päästis häbistavast tagasiastumisest aga meie olematu kohaliku keele oskus, kus sõna "tuhat" on väga sarnane sõnaga "miljon". Tegelikult asetus Eesti ühtede väikseimate abiandjate sekka, toetades Kosovot täpselt sama palju kui miljardär George Soros aga 100 000 Eurot rohkem kui näiteks Sloveenia.

Restoranist väjudes vaatas meile Bill Clintoni tänava ääres oleva plangu pealt vastu poster USA valitsuse portreefotodega - Bush suurelt keskel, kõrval veidi väiksemalt Cheney ning Rice ja siis veel väiksemalt ülejäänud 20 peagi ametist lahkuvat tegelast - sama enesestmõistetavalt nagu mõni kohe esinema saabuv kuulus rokkbänd. Kohalikele meeldivad ameeriklased. Mõni päev varem Sofias kohatud Euroopat mööda ringi reisiv ja just Kosovost tulnud Ameerika tudeng nentis mõtlikult, et Pristina näol on tegu vaata et ainsa linnaga Euroopas, kus ameeriklasi tõeliselt armastatakse. Arvestades USA rolli Kosovo iseseisvuse saavutamisel ei saa seda kohalikele ka ette heita.

Ameerika pole aga kaugeltki mitte ainus Kosovo mõjutaja. Ema Teresa tänaval (mis on Pristina peatänavaks) müüb suveniirimüüja turistidele nänni, mille hulgas kaks erinevat Kosovo lippu. Vana lipp, musta kotkaga veripunasel taustal nagu Che Guevara Kuuba revolutsiooni järgsel plakatil; ning uus lipp, kollaste tähekestega sinisel taustal, mis - hoolimata sellest, et lipu keskel on ka Kosova kaart - näeb siiski välja täpselt nagu Euroopa Liidu lipp. Nende ridade kirjutamise hetkel endiselt uusim rahvusvaheliselt tunnustatud riik on omapärane segu mitmest eri paigast ja kultuurist, laenates oma riigi ülesehitamiseks vajalikke ideid igalt poolt, kust saab.

Miks on just nüüd hea aeg Kosovosse minna? Eestlasele on kahtlemata üks põhjus nostalgiline võimalus meenutada ühte olulist perioodi meie ajaloos. Mitte seda, mida saab veel kogeda Minskis või Havannas, vaid seda, kus vahetasime rublad lõpuks kroonide vastu, kui võimul oli esimene täitsa oma valitsus ja kus keegi ei suutnud veel päris hästi uskuda, et nüüd lõpuks saame taas oma asju ise otsustada. Kahtlemata on 2000-ndate esimese kümnendi lõpu Kosovo erinev 1990-ndate alguse Eestist, aga optimistlikult tulevikku vaatavas ja reaalsuse poolt veel pilvedest alla toomata inimestes on nii mõndagi sarnast.

(2008)

Kuhu parkida Tallinnas ratast?

2008-07-25T11:56:00.005+03:00

Mõtlesin, et Tallinn aastal 2008. on juba piisvalt turvaline paik, et jalgrattas lukustatult kesklinna jalgrattahoidjasse jätta. Nädal-poolteist toimiski kõik ilusti. Ent siis, samal päeval, kui mulle hakkas tunduma, et kokku hoitud auto parkimisraha on rattasõidu tasuvaks muutnud ka siis, kui ratas kaoks, luges keegi mu mõtteid ja tegigi nii.

See keskkonnasõbraliku transpordi huviline leidis minu sel suvel kümneaastaseks saanud punase Kona Hahanna (pildil) hotelli Olümpia eest. Teda ei heidutanud ka see, et lukustatud rattast vähem kui kümne meetri kaugusel oli turvakaamera, mis oli sinna just selleks pandud, et temasugused kuskil mujal oma asju toimetaks.

Politsei oli abivalmis ja lubas vaadata seda turvakaamera videot, õeldes, et "kui seal peal on mõni tuntud pätt, siis räägime temaga." Nüüd, kolm nädalat hiljem, on mul kujunenud üsna kindel veendumus, et need läbirääkimised ei kandnud vilja.

Ning olen küsimuse ees: kuhu parkida uus - seekord kollane - kaherattaline ajaks, kui kesklinnas asju toimetan? Teab äkki keegi mõnda turvalisemat kohta soovitada... ? Nii keskkonnasõbralikus linnas nagu Tallinn (kui ühistransporti promova reklaamikampaania ulatust arvestada) võiks ju mõni koht olla...

Skandinaaviasse!

2007-10-23T12:27:00.000+03:00

Oleme avatud. Tere tulemast!

Nanjing

2007-09-11T19:11:00.000+03:00

Kui Tartu linn kutsus osalema IT-ettevõtjate delegatsioonis riiki, kus IT-arendaja teenib 1500-2000 krooni kuus, kus blogspot ja wikipedia on kinni keeratud, kus lastel ei ole õdesid ega vendi ning kus tehakse suur osa kõikidest Eestis müügil olevatest tarbekaupadest, ei mõelnud ma kaua.

Üritus toimus Nanjingis: linnas, mis kuulutab uhkelt, et on "proud to be one of the top 40 investment areas in China". Nanjing ei ole oma riigi 10 suurema linna hulgas, aga Euroopas paigutuks ta oma 8 miljoniga... esikolmikusse. Kui Euroopas on ligi 40 miljonilinna, USAs alla 10-e, siis Hiinas üksinda pidi olema erinevatel andmetel 100 - 150. (Internetis kättesaadavad rahvaarvuedetabelid kusjuures ei ole enamasti suutnud Hiina viimaste aastate linnastumistrendi adekvaatselt kajastada ja enamus Hiina linnu seal on tegelikuga võrreldes veel "väikesed").

Ühel 20-käigulisel Jiangsu provintsi ninade hostitud õhtusöögil panin fotoka statiivi otsa ja iga natukese aja tagant pildistama, püüdega jäädvustada tegelased, kes meie taldrikutelt läbi käisid - mõned väga head, mõned aga sellised, mis panid tahtma minna lähimasse Kolonel Sandersi kohta (mida ei oleks tulnud kaua otsida, sest Nanjingi südalinna paarisajal ruutmeetril oli ilmselt suurim KFC-de ja McDonaldsite konsentratsioon maailmas - iga maja all üks või kaks. Ilmselt selleks, et teiste, hiljem tulevate kettide eest parimad pinnad ära võtta). Aga nüüd õhtusöögi juurde:

Ametliku programmi osaks olnud Skandinaavia-Hiina sõprusseminaril sai aga Mobi taas kõigi Eesti innovatiivsete m-teenuste tegemise au endale:

Kuus aastat tagasi

2007-09-11T18:28:00.000+03:00

Up: 11. september

Uus blog.tr.ee

2007-09-11T17:06:00.000+03:00

Kas te kujutaksite ette Delfi avalehte kus esimeseks uudiseks on "Delfi imeb vilinal!" või Rate.ee avalehte, kus suurelt kõrguks "Uus Rate: kolm sammu tagasi ja mõlema jalaga ämbrisse!".

Blog.tr.ee esileht on täna lehekülje uuendamisele pühendatult endakeskne ja loomulikult ei hakata seda tsenseerima.

Mulle tuli positiivse üllatusena muutustest hoolivate inimeste suur hulk (kes võtnud vaevaks kirjutada või kommenteerida) ja power-userite olemasolu, kes mugavama kasutamise nippe teistele jagavad (näiteks siin ja siin). Need on asjad, mida hulga suuremate kasutajanumbritega toodetel/teenustel/portaalidel on olnud väga raske tekitada.

Selle peale ei ütleks muud kui "SuureMwBDPzxNrJpärane!"

Xdream Keila-Joal

2007-08-23T01:27:00.000+03:00

Kell oli koju ununenud - alles pärast saime teada, et olime mütanud Harjumaa metsades ja jõgedel ligi üksteist tundi.

Seekordne X-dream toimus pühapäeval Keila-Joal ja meie tiim oli endises koosseisus (Janek, Siim ja mina) kohal. Sellest, missugused väljakutsed seekord olid, on Kaja ning skaibi tiimi liikmed juba väga mõnusalt kirjutanud - ma ise seda siis pikalt kirja panema ei hakka. Sai sumbatud mudas ja nõgestes, ronitud kaks korda ratas seljas palki mööda üle jõe, käidud meelega ja kogemata riietega vees, sõidetud rattaga maha ligi 70 kilomeetrit ning üksjagu joostud ka.

Avastasin pärast, et kuhugi on kadunud:
- mõned jupid ratta küljest
- enamus järgmisest päevast
- ligi kaks kilo

Sel aastal enam Xdreami teha ei õnnestu (olen viimase etapi ajal Eestist ära ja teen sel ajal ilmselt ühe pikema jooksu), aga mõtlen, et järgmisel aastal kindlasti.

Sest lõpus tekkis hasart - kui ratta peale osta kaardihoidja, õppida ära orienteerumistähised, võtta kaasa kompass, võtta kaasa koormusele vastavalt jooki ja toitu ning katsuda kanuuga igasse kraavi mitte ronida :), siis saaksime ilmselt juba järgmisel korral rutem koju.

Luidja triatlon

2007-07-31T02:45:00.000+03:00

Leidsin Hiiumaa.ee kodulehelt ürituste lehelt lakoonilise rea: "21. juuli - Luidja triatlon". Helistasin korraldajale ja uurisin, kust lisainfot saab. "Hiiumaa lehes on kogu info väljas" teatas korraldaja, ning kutsus osalema. Selgus, et distants on esimese korra jaoks mõnus (300 meetrit ujumist, 15 kilomeetrit ratast ning otsa 3 kilomeetrit jooksu) ning mõtlesin, et miks mitte. Mõeldud-tehtud.

Kohale jõudes selgus, et üritus on tasuta ning registreerunud pole just üleliia osalejaid - üheksa.

Ujumine (300 meetrit) oli avamerel ja päris mõnus - esmalt tuli sumbata umbes 50 meetri kaugusel asuva poini, siis ujuda umbes 200 meetrit piki kallast järgmise poini, ning siis 50 meetrit tagasi kaldale - kokku umbes 8 minutiga.

Rattaetapi eel kaotasin riietudes üksjagu aega ning läksin rajale koos ainsa noorteklassi võistlejaga. Mõtlesin, et saan tast varsti mööda, aga mõni kilomeeter hiljem nägin vaid täppi kaugel eespool. Rattaetapil selgus triatloni üks tõdedest - kuna rattasõit on triatloni pikim osa, siis on nõrgal tulemusel selles etapis kõige suurem mõju koguajale.

Piki mereranda kulgenud jooksuetapil suutsin väsima hakanud noorteklassi esindajast õnneks uuesti mööduda (tal olid lühemad jalad) ning lõpetada veidi vähem kui tunniga. Ning selgelt esikümnes.

Hoolimata Hiiumaa meeste soovist võistlust mandri-omade eest saladuses hoida, soovitan sealsed triatlonid (neid olevat paar tükki veel) välja nuhkida: rada on mõnus, hinna-kvaliteedi suhe on hea ning auto Rohukülla jättes ning rattaga edasi liikudes pääseb ka pühapäevaõhtusest praamisabast.

Mobi suvepäevadel...

2007-07-23T23:28:00.000+03:00

... osales sel aastal rekordarv inimesi - ligi kolmekümnepealiseks kasvanud tiim oli Virtsu lähedal Pivarootsi tuulikus pea täies koosseisus kohal.

Tenniseväljak oli nende kahe päeva jooksul harva tühi. Osa inimesi, kes seda varem vaid Mobi kontoris Nintendo Wii vahendusel olid mänginud, said käe valgeks ega suutnud enam loobuda.

Ka minigolfi ja võrkpalliplatsil käis vilgas tegevus ning rannas ootasid inimesed lisaks ujumisele oma järjekorda purjelauaga sõitmiseks. Mõned sõitsid jalgratastega ümberkaudsetel mereäärsetel teedel ning Kristjan ja mina tegime kummalgi päeval ühe kumnekonnakilomeetrise jooksuringi.

Öösel kadus salapärastel asjaoludel Linnari autost purjelaua mast. Linnar ja Veljo sõitsid hommikul randa, võtsid laua ja purje autost välja, hakkasid kokku panema, avastasid, et mast on puudu ning sõitsid pettunult tuuliku juurde tagasi. Linnar hakkas tuttavaid läbi helistama, et kelle juurde ta selle unustada võis - tulemuseta. Lõpuks ta loobus ja läks tennist mängima.

Täiendav tenniseharjutamine tuli kasuks, sest Linnar alistas suvepäevade turniiril kõik vastased, tuues finaalheitluses Prantsusmaa esindaja Arthur Diboni vastu võidu eestlastele.

Suvepäevade ülevaade on aga paslik lõpetada Linnari mängujärgse tsitaadiga: "Oi, täitsa pull, nüüd on see mast autosse tagasi ilmunud!". Lõpp hea, kõik hea.

Ülejäänud fotosüüdistused siit.

Graduation

2007-06-26T09:22:00.002+03:00

Aktus, rektori käepigistus, lilled, diplom - 4+5 õpe Tartu Ülikoolis sai ühele poole. Teadmised ettevõtlusega tegelemiseks ja tehnoloogia(ettevõtte) juhtimiseks said nüüd ametliku kinnituse :-)

Mõne investori jaoks langeb innovatiivse ettevõtte väärtus kuuekohalise summa võrra iga MBA-kraadi omava isiku lisandumisel juhatusse. Mobi jaoks oli eelmine neljapäev eriti õnnetu - ka Veiko sai kraadi.

Juhul kui sisse saan, lähen järgmisena õppima sinna.

Mõnus uinak

2007-06-12T16:02:00.000+03:00

Falcki rannavalve Stroomi rannas

Eesti noored ettevõtjad Euroopa parimad

2007-06-06T11:32:00.000+03:00

Priit Vaikmaa viitab, et 2 Eesti noort ettevõtjat - Sten Saar ja Karoli Hindriks - on pääsenud BusinessWeeki "Europe's Young Entrepreneur 2007" 16 nominendi hulka. Sellised nimekirjad ei ole muidugi kunagi päris objektiivsed, aga see, et eestlased on kolmest Ida-Euroopa kohast kaks endale napsanud, on vahva.

Karoliga seoses meenub mõneaastatagune sõit autoga Tallinnast Tartusse, mis võttis neli tundi, sest hilisest kellaajast hoolimata Karolil äri käis - ta vedas helkureid laiali ja hankis telefoni teel uusi tellimusi. Kui me aga Valemivihikuga koostööd tegime, siis saatis Sten igale koostööpartnerile nii suure kastitäie tasuta vihikuid, et neid on siiani hea kooliealistele sõpradele ja sugulastele jagada... Töökus ja oma partnerite eest hoolitsemine viivad sihile! :)

Ajujaht 2007

2007-05-17T15:06:00.000+03:00

Eesti seni suurima auhinnafondiga äriplaanikonkurss Ajujaht on nüüd oma avapaugu saanud. Korraldajad ootavad noorte äriideid juuni lõpuni, et siis neid üheskoos läbi koolituste ja nõustamise äriplaaniks ja äriks vormima hakata.

See seltskond noori, kes eelmisel reedel Rahvusraamatukogus ja TÜ aulas kohal olid ja SMS-hääletusel osalesid on igatahes ettevõtlikult meelestatud:

Minu ettekande slaidid siit.

Küberrünnakud

2007-05-16T18:13:00.000+03:00

Postimees.ee ja Epl.ee on maas. Teiste päevalehtede veebiväljundid töötavad. Pole hullu, et kodumaalt saabuvad uudised on täna kollase või roosa nurga alt.

Hansapanga, Ühispanga ja Nordea panga leheküljed ka ei tööta. Helistan panga klienditeenindusse.

- "Tere, helistan teile Prahast. Teie netipank vist ei tööta täna siit?"

- "Jah, välismaalt ei tööta. Meil on ikka need küberrünnakud."

- "Ok. Millal on lootust, et taas tööle hakkab?"

- "Ei tea lubada. Täna ilmselt mitte."

- "Aga mida teha kui on vaja raha üle kanda?"

- "Kui nüüd väga on vaja... siis õelge mulle telefoni teel oma kasutajatunnused. Me teeme ise ära. Või leidke Eestis keegi, kellele pangakoodid anda. Netipank Eestist töötab."

Hullud ajad vajavad hullumeelseid lahendusi.

Mobi Adventure Teami debüüt Xdreamil

2007-05-01T17:32:00.000+03:00

Kui osad tiimid väsisid juba kolme ja poole tunni järel ära ja lõpetasid, siis Mobi oma pidas Xdreami A-rajal vastu tervelt kuus tundi ja nelikümmend minutit.

Kõik algas sellest, et Janek asus pool tundi enne starti eelmisel päeval ostetud uut jalgratast kokku panema. Tundus, et aega on küllalt, aga kui me stardipaika jõudsime, olid kõik juba rajale läinud.

Järgmised kuus ja pool tundi proovisime nii jalgrattal, joostes, rongi otsas ronides, ratas käekõrval poris sumbates, kraave ületades, rulluiskudel, kanuuga ja kanuud tassides teisi kätte saada.

Seda, kas see meil õnnestus võib lugeda juba lõpuprotokollist, aga kõik meie tiimi liikmed on ühel nõul, et see oli üks igati mõnusalt veedetud pühapäev.

Aqaba

2007-05-01T14:05:00.000+03:00

Aqaba väin eraldab Siinai poolsaart Araabia poolsaarest ning selle tipus on paarikümnekilomeetrise rannajoone ääres kolm mereäärset turismilinna: Taba, Eilat ja Aqaba.

Igaüks erinevas riigis. Väinast saaks kümnekonna minutiga mootorpaadil üle sõita, maismaad pidi liikudes tuleb aga läbida neli piiripunkti. Igaühes teostatakse põhjalik turvakontroll (nagu meil tavaks vaid lennukile minnes) ja erilist tähelepanu pööratakse relvadele. Selliseid piiripunkte nagu EL-is, kus kontrolli teostab vaid üks pool, ei saa seal kunagi olema.

Keskmine riik on kõigi end ümbritsevatega (või vastupidi, sõltuvalt sellest kes vaatab) viimase 50 aasta jooksul korduvalt sõdinud. Eilatis räägib taksojuht, et araablased tahavadki vaid sõda ja rahu on olemuslikult võimatu. Aqabas räägib taksojuht, et araablased tahavad rahu, aga realistlikkult võttes ta ei näe seda juhtumas, sest iisraellased ei ole kunagi nõus loobuma Jeruusalemmast - mis tema arvates, olles püha linn kolmele erineval usule, ei tohiks kunagi kuuluda vaid ühele riigile.

See aeg, mil beduiinide hõimud said vabalt ringi liikuda on tagasipöördumatult möödas. Nii Iisraeli kui Jordaaniasse sisenemine on eestlasele tasuta ja ilma viisata, aga väljudes tuleb maksta "departure tax". Tavaliselt paarkümmend dollarit.

Aqaba tänavarestoranis, küsimusele "can I see a menu?" vastatakse naerdes "no" ja näidatakse käega kümnekonnale vardas grillivale kanale - see ongi menüü. Et päikeseloojangu taustal kuuekümnemeetrise Jordaania lipu all ühte maailma maitsvaimat grillkana süüa, tasub aga ilmselt Iisraeli ja Jordaania riigile nende mõnikümmend dollarit maksta.

Shaolin

2007-03-26T22:47:00.000+03:00

Sel kolmapäeval ja reedel esineb Wu-Tangi mees Method Man üsna kodu lähedal (üle lahe Helsingis). Olen kohal, aga siia panen nupu sellest, kuidas möödunud aastal tema kodu lähedale sattusin.

---

Staten Island (mida Wu-Tangi mehed kung-fu filmide järgi Shaoliniks kutsuvad) on New Yorgi viiest linnajaost kõige eraldatum ja vähem külastatum. Turist satub sinna harva. New Yorgi põhiline transpordivahend - metroo - sinna ei käi. Staten Islandist on vähe juttu ka NY turismiraamatutes, sest seal pole ühtegi "vaatamisväärsust". Üleüldse, kui turisti mingi tungiv soov (ja kõikide "mõistlike" hoiatuste eiramine) Manhattanilt välja minema paneb, siis valib ta külastuse objektiks pigem kas Queensi, Bronxi või Brooklyni.

Üsna pea peale Verrazano Narrowsi silla ületamist ja saarele jõudmist selgub, et Staten Island on Manhattani vastand - kui midagi sellist viimase vahetus läheduses üldse eksisteerida saab. Manhattani pilvelõhkujad on asendunud "maa-Ameerika" ühepereelamutega. "Maailma keskpunkti" ruumipuuduse asemel on Staten Islandil mitu pea puutumatut metsatükki ja niitu. Saare keskel laiutab tüüpiline Ameerika äärelinna ostukeskus (Staten Island Mall). Viimase lähedal asuv nii umbes kuuekorruseline hotell mõjub aga juba tõelise kõrghoonena. Vaid saare elanikud - sarnaselt Manhattanile ja vastandina näiteks Brooklynile - on enamasti valged.

Peale mõnetunnist ringisõitmist selgus, et Stapleton Projects (kust pärit Wu-Tangi liige Ghostface) ning Park Hill (kus sündinud/kasvanud Method Man, Raekwon, Inspectah Deck) on pea ainsad veidi kõrgemate elamutega kohad saarel. Mõlema puhul on tegemist subsideeritud government housing-uga vaesematele, enamasti mustadele, et nood ei elaks LA kombel tänaval või pargis.

Aga siiski - kas Stapletoni majad on ilusad ja väliselt korras ning jätavad parema mulje, kui näiteks nii mõnigi Tallinna äärelinnarajoon. Erinevalt varasematest Wu-Tangi videodest (nagu CREAM ja Can It Be So Simple), mis Staten Islandil filmitud, puudub majadel graffiti. Nüüd, 10 aastat hiljem, võib Wu-Tangi logo ja liikmete nimesid seinale kirjutatuna näha pigem Lasnamäel, aga mitte enam Staten Islandil. Ei tea, mis majades sees toimub, aga välimuse järgi otsustades on Stapleton Projects näiteks Kopli liinidega võrreldes vähemalt kaks sammu elustandardis ülespoole. Kõrvallinnaosa Brooklyni vaesemate rajoonidega nagu Brownsville võrreldes vähemalt ühe. Kui Ghostface-i laulurida "Stapleton, where the ambulance don't come" tõele vastab, siis väliselt pole seda enam näha.

Park Hilli elamurajooni (mida, Wu-mehed ise Killa Hilliks kutsuvad) ja kus Method Man elas, ümbrusesse õnnestus mul sattuda alles hilisõhtul. Tänavad olid vaiksed, vihm pladistas vastu aknaklaasi ja vähesed liiklejad olid sama mustad kui ümbritsev öö. Vaid Wu lauludest tuntud maja One-Six-Oh ees käis mingi tegevus. Soovimata omal nahal järele proovida, kas nimel Killa Hill ka tõepõhi taga on, ei hakanud siiski autost väljuma ning suundusin peale põgusat tiiru üle Verrazano-Narrowsi ja läbi Brooklyni ja Queensi tagasi Manhattanile.

Koalitsioonilepe

2007-03-26T21:26:00.000+03:00

Loen seda drafti ja mulle meeldib nende perepoliitika osa ja majanduspoliitika osa.

E-osas pole midagi revolutsioonilist, "nii nagu kogu Eesti on kaetud mobiilivõrguga, peab vähemalt kõikides linna- ja vallakeskustes olema võimalik kasutada tasuta traadita Internetti" on ju juba praegu olemas ja "toetab Eesti Entsüklopeedia veebientsüklopeedia arendamist, kus oleksid nii entsüklopeedilised artiklid kui ka süstematiseeritud info teemade kaupa" puhul ei ole võimalik välja lugeda, et kasutataks wikipedia mudelit.

Loen ka, et "kodumaise innovaatilise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtluse toetamiseks käivitatakse järgmised programmid: innovaatiliste ettevõtete toetusprogramm, mis toetab uuenduslike lahenduste muutmist rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks toodeteks;"

Tore! Loodan, et programmi nõuetes saab olema ka reklaami- ja turunduskulutuste toetamine ja võimalus saada toetust RV kogemusega välismaiste turundusinimeste palkamiseks - mitte pelgalt millegi arendamiseks.

"Muudab lihtsamaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusega tegelemise"

Okei, super :) Siis jääb rohkem aega perega olemiseks :)

"Loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmina noorte ettevõtlusvaimu ja uuenduslike ideede rakendamiseks tudengifirma stardiraha – riik katab poole aasta jooksul tudengite poolt loodud firma ettevõtlusinkubaatoris töötamise tegevuskulud;"

Tudengina alustanuna arvan, et stardiraha on hea mõte.

Aga miks küll piirata raha kasutamist "inkubaatoris töötamise tegevuskulu katmisega"? Sellega rahaga saaks ju kasulikumaid asju teha - näiteks midagi arendada ja seda klientidele pakkuda. "Pool aastat tasuta inkubaatorit" on nüüd vaevalt kriitiline edufaktor tudengifirma tekkes. Miks mitte tudengit veidi rohkem usaldada, et ei tuleks uut stardiabi?

India inimesed

2007-03-19T13:25:00.000+02:00

Need mõnisada (1.1 miljardist), kes autoaknast vaadates kaamera ette jäid.

Kõik pildid >

Anname raha

2007-03-17T21:13:00.000+02:00

Mobi annab ära 15 000 krooni. Niisama. Ühele Tartu tudengile.

Veebruari lõpus kuulutasime koostöös Tartu Ülikooli Sihtasutusega välja Mobi stipendiumi. Et toetada ühe Tartu infotehnoloogia või informaatikatudengi õpinguid. Et süvendada tudengite huvi mobiilitehnoloogiate vastu.

Ning et anda midagi tagasi. Nagu ütleb TÜ Sihtasutus oma pressiteates "Ülikooli poolt vaadatuna teeb heameelt, et eilsed üliõpilased on suutnud luua eduka firma, kes on võimeline toetama tänast tudengit tema õpingutes."

Kandideerida saab ~~2. aprillini~~ (mis on muidu ka üks tore päev) 9. aprillini ning Veljo pani M-aailma kirja ka mõned "inside-nipid".

Sõites kuue-seitsme ajal õhtul...

2007-02-20T18:12:00.000+02:00

... läbi Delhi eeslinna Gurgaoni tundus, et rohkem inimesi sõidab tööle kui töölt koju. Teekond, mis päeval oli aega võtnud 20 minutit, võttis nüüd ligi kaks tundi.

Kui Bangalore on IT-firmade meelispaik, siis Gurgaonis asuvad suurimad Lääne firmasid teenindavad kõnekeskused. Ajavahe USA-ga on just nii umbes 10-12 tundi - kui seal lähevad inimesed tööle, siis siin ka.

Ühe Gurgaoni firma, kellega kohtusime, uhiuue kontori ees on suur telklaager, kus elab paarsada kodutut. Kruusateel kõndisid kitsed ja lehmad ning tee ääres sõid metssead.

Kui New Delhi kesklinnas ei paista läänelikkus suurt kuskilt välja, siis satelliitlinnades vahelduvad hütid ja telklaagrid peegelklaasidega majadega. Tundub, et vähe on USA või Euroopa suuri IT-firmasid, keda Bangalores, Noidas või Gurgaonis kohal poleks. Klaasseintega kontorid ja moodsad korterelamud vahetavad hütid tasapisi välja.

Avalik Wifi on pigem erand kui reegel, aga tekkima on hakanud esimesed Starbucksi laadsed kohvikuketid (Coffee Day ja Barista), kus võimalik ka üsna eesti-lähendaste hindadega ligipääs osta.

5-tärnise Radissoni fuajees sai tunniajase Wifi-pääsu lunastada meie rahas umbes 150 krooni eest, selle sisse kuulus aga ka personaalne teenindus hotelli WC-s koos uste avamise ja abiga käte pesemisel.

Hüppasime sisse Gurgaoni raamatukauplusesse, mis oli heal tasemel valikuga - kõik Lääne bestsellerid on olemas, aga kolm-neli korda odavamad kui UKs või USAs. Veiko ostis Mobisse 1000 krooni eest kümmekond paksu tarkvaraarenduse reference-booki, samal ajal kui mina uudistasin eraldi letti pealkirjaga "American Accent Training".

Mobiilihelina saab seal tõmmata kolme Eesti krooni eest ja mobiilimäng maksab kaksteist. Kümnel protsendil elanikest on mobiilid, aga see teeb 110 miljonit. Internetti kasutab 5%, aga see teeb 55 miljonit. Ülikoolid lasevad igal aastal välja paarsada tuhat uut tarkvaraarendajat.

India arendajate ja ettevõtjatega vesteldes jäi kõlama just viimase aasta jooksul vaikselt tärkama hakanud ja vägagi Eestiga sarnane soov - muutuda välismaa firmadele allhangete teostajatest millekski enamaks...

Panime kõikidesse Mobi laboritesse...

2007-01-26T13:33:00.000+02:00

... üles tööohutust tutvustavad plakatid:

... ning viisime sisse ka kohustusliku tööriietuse:

... not.

Kui otsid tööd Tartus, aga Sulle ei meeldi ranged reeglid ega 9-st 5-ni töö, siis soovitan pilgu peale visata Mobi karjäärilehele, kust suhteliselt tihti veidi teistsuguseid pakkumisi leiab.

Eesti: e-es või maas?

2007-01-16T12:09:00.000+02:00

Pärast hommikust uinutavat avakõnet esines tänasel E-riigi konverentsil prof Jerry Mechling Harvardi ülikoolist. Intrigeerival teemal, kas Eesti on e-riigi alal teistest ees või maas?

Ta õnnitles meid, et oleme saavutanud rahvusvahelise tunnustuse kui üks e-riigi liidritest ning tal oli hea meel, et tema tudengid Harvardis kasutavad koju Taisse ja Singapuri helistamiseks Eestis tehtud tarkvara. Samuti on Eesti teinud head tööd Wifi ja interneti kättesaadavuses, mis on hea, sest inimesed on hakanud elu ja töökohta valima netipääsu kvaliteedi järgi - need kohad, kus see kehv on, ei ole konkurentsivõimelised.

Pole vist vaja mainida, et ka prof Mechling tähendas meie puhul loorberitele puhkama jäämise sündroomi - varajane edu on muutnud meid laisaks, aga pikk tee on veel käia.

Sest, eesmärk pole ju e-riik vaid hea elu inimestele - see et meil oleks siin Eestis mõnusam olla.

Sellest tulenevalt (nagu mainis E-riigi Akadeemia boss Ivar Tallo järgmises ettekandes), me ei taha teenuseid, mis lasevad "24 h päevas riigiga suhelda". Me ei taha üldse eriti riigiga suhtelda. Aga kui me selleks sunnitud oleme, siis mugavalt.

Mugav tähendab enamikul juhul elektrooniliselt. Aga vahel ka mitte. Miks mitte (nagu pakkus Tallo) võiks tulevikus olla lisaks perearstidele ka "pereametinkud", kes kõik meie avaliku sektoriga seotud keerulised mured ära lahendavad. Veelgi varem aga mobiilsed ametnikud, kes sõidavad ise nende kodanike juurde, kes ei valda e-suhtlemise kanaleid, et teenuseid - näiteks notariteenust - kohapeal pakkuda.

Enamasti aga me ei puutuks riigiga üldse kokku (v.a. osalusdemokraatia kaudu ise riigi tegevuse mõjutamiseks). Teenused toimivad mõnusalt kuskil taustal.

Firma logo auto peal

2007-01-09T13:37:00.000+02:00

Äripäev kirjutas vahva loo sellest, kuidas firma logo auto küljel on hea reklaam, aga meie oludes kahjuks nii raske autosid puhtana hoida (ja autojuhte viisakana), et vahel muutub reklaam antireklaamiks. Mulle meenub suvine Hiiumaa praamijärjekord, kus sinine auto, www.paap.ee suurelt küljel, ikka ja jälle, igal pühapäeval, kõigist ootajatest mööda sõitis ja uljalt üldjärjekorda vahele trügis, pannes kõik taga olevate autode juhid hambaid krigistama. Aga nende puhul - ei tea kas see on reklaam või antireklaam, sest neil kodukal ju moto "Elu on seiklus!" ja "Ära kelgust maha jää!" :-)

Tule tööle!

2007-01-09T11:57:00.000+02:00

Varem on inimesed leidnud siit lingi loole "Miks hakata ettevõtjaks?". Nüüd lisasin külgribale ka kasti "Tule tööle!". Tasakaal peab olema :)

Mobi aasta

2007-01-08T17:42:00.000+02:00

Ma ei tea kas liiga vara - võrreldes börsiettevõtetega - või liiga hilja - võrreldes keskmise blogijaga - sai M-aailma üles riputatud kokkuvõttev jutt Mobi möödunud aasta tegemistest.

Tartu on töötamiseks mõnus koht

2007-01-04T14:41:00.000+02:00

Postimees viitab uuringule kus "Tartu ettevõtjad on vaimustatud kohalikust ettevõtluskeskkonnast". Sageli küsitakse minult, et millal Mobi Tallinnasse kolib. Ma olen küsinud naljaga pooleks vastu, et "Aga millal Sinu ettevõte Tartusse kolib?" Oleme Tartus ja Riias, kohe ka kontoriga Vilniuses - miks meil ühte veel Tallinnasse vaja on? Ka siis, kõik töötajad Tallinnas, Võrus või mujal elavad, on Tartu töötamiseks üks mõnus koht. Siiski võiks tee, mis (Teet Jagomäge parafraseerides) Tartut "lennujaama ja selle parkimisplatsi ümbriteva rühma hoonetega" ühendab, korras olla :)

Läbielatud eredamad seigad ja läbimõeldud ärksamad mõtted

2006-12-28T19:24:00.000+02:00

Mööduvast aastast. Pealkiri on muidugi Laurilt laenatud.

- Uus võitjate põlvkond?

- E-äri dilemma: võõra rahaga või omal käel (Saldo)

- Saateks Seth Godini "Purple Cow" eestikeelsele väljaandele (Äripäev)

- Ostma panevad emotsioonid (M-aailm)

- Rebastest ja siilidest (Saldo)

- Reklaamiraha teenustearendusse ja Konkurents? (M-aailm)

- 11. sept: viis aastat tagasi (Postimees)

- Maraton

- Kanada, Barcelona, Krakow

Kui Äripäeva ülemine bänner ei meeldi...

2006-12-19T13:32:00.000+02:00

... saab nii "jalgade" kui "kätega" hääletada. Mõni läheb 21.ndal Petsi korraldatavale piketile ÄP maja ette ja proovib, kas suudab lumekuuli Äripäeva aknani visata. Mõni keerab Ad-blockiga reklaamid maha.

Mõni aga siseneb Äripäeva lehele news.tr.ee kaudu, kus hetkel lugejasõbralikkuse huvides ÄP uudiseid lugedes seda ülemist suurt bännerit ei kuvata. Lähemalt juba siit.

Majandusministeerium Tartusse

2006-12-12T15:41:00.000+02:00

Kui mõistlik oleks praegu kupatada 130 tartlast Tallinnasse selleks, et ühel tallinlasel oleks veidi lihtsam tööl käia? (Hoolimata sellest, et kunagi sai vastupidi tehtud). Tahaks hoopis piisavalt hullu ministrit, kes majandusministeeriumi Tartusse viiks. Miks? Sest see annaks ilmselt tõuke, et maantee korda tehtaks. See on nende haldusalas ja kuidas sa ikka sellist teed mööda tööle sõidad. Või - parandatakse raudteed, rong sõidaks kiiremini ja loksuks vähem. Ning käiks tihedamini, et Tartusse tööle jõuaksid ka varahommikusest rongist maha jäänud, ning Tallinnasse tagasi ka hilja peale tööle jäänud. Kust me leiaks sellise ministri?

Minu lemmikkoht...

2006-12-10T00:20:00.000+02:00

... UK-s pole linn ega tänav, kohvik ega pubi vaid raamatukauplus - Waterstones, Barnes & Noble, Borders, ükskõik milline. Raamatud on ka vist ainus asi, mis UK-s odavam kui Eestis - isegi enne allahindlusi ja 3-2 eest pakkumisi. Valikust rääkimata. Tagasi Eestisse jõudnuna avastasin, et olin kokku kahmanud 7 tükki. Nüüd, poolteist nädalat hiljem, olen läbi saanud ühe vahva reisiraamatu ja ühe autobiograafia.

Umbes-täpselt aasta tagasi sai FoxNewsi pealt öö läbi jälgitud endise gängiliidri ja hilisema Nobeli rahupreemia laureaadi Stan "Tookie" Williamsi viimast elupäeva - kuni peaagu lõpuni polnud selge, kas Kalifornia kuberner (p/k/a Terminaator) annab 25 aastat surmamõisetute kambris istunud ja seal vägivallavastaseid lasteraamatuid kirjutama hakanud Cripsi gängi asutajale viimasel hetkel armu. Ei andnud. Tookie vangis kirjutatud autobiograafia on lugu sellest, kuidas ta 17-aastase kutina tänaseks USA suurima gängi asutas ja kuidas temast hiljem, nelja mõrva eest kinni istudes "korralik inimene" sai.

Reisiraamat "The Lost Continent" on Ameerikas sündinud ja kogu täiskasvanud elu Inglismaal elanud mehe humoorikalt kirjutatud reisikiri road-tripist läbi lapsepõlve väikelinna-Ameerika - mida ta avastab, et enam pole. "The ugliness intensified to fever pitch as I rolled into Gatlinburg, a community that had evidently dedicated itself to the endless quest of trying to redefine the limits of bad taste" või "You would think that millions of people who come to Williamsburg every year would say to each other "Gosh, Bobbi, this place is beautiful. Lets go home to Smellville and plant a lot of trees and preserve all the fine old buildings". But in fact, they all go back and build more parking lots and Pizza Huts", kirja panduna inimese poolt, kellele see riik väga meeldib, tekitab paljudes, kes seal käinud, soovi tagasi minna - ja mõnedes mitte.

Ülejäänud viie raamatu (üks neist hirmuäratavalt paks) jaoks aga tuleb vist aeg võtta jõulu ja uusaasta vahele - sest lubasin endale mõtlematult nad kõik veel sel aastal läbi lugeda.

Uus võitjate põlvkond

2006-11-27T12:33:00.000+02:00

Nädalavahetuse Äripäeva juhtkiri kirjutab võitjate põlvkonnast: "Uus võitjate põlvkond on 1980ndate keskel sündinud noored, kes üha suureneva tööjõupuuduse taustal leiavad end kiiresti spetsialisti või keskastme juhi ametikohal" ning "1980. aastail sündinuid võib pidada õnneseenteks - nad alustavad iseseisvat elu soodsamas keskkonnas kui ükski eelnev põlvkond"

Vähem "õnneseened" on 60ndatel ja 70ndatel sündinud, kes alustasid iseseisvat elu koos taasiseseisvumisega, kes pidid ebakindlas keskkonnas pinnale jääma, erastama EVP-de eest kinnisvara ja riigifirmasid, soetama võileivahinna eest kortereid ja hooneid, asutama tühjale kohale uusi ettevõtteid?

"Võitjad" saavad nüüd rahulikult tööle minna - "kaotajate" firmadesse.

Võitjate põlvkonna ülesanne on töötada ja tarbida. Võitjate põlvkonnas on:
- "igal kõrgkooli lõpetanul on hea töökoht samahästi kui olemas" ja
- "suureneva tööjõupuuduse taustal leiavad end kiiresti spetsialisti või keskastme juhi ametikohal" ning
- "ettevõtjatele on see põlvkond kui õnnistus - tuleb leevendust töötajate puudusele ja turule ostujõulist tarbijat, kellel on kõike vaja oma elu alustamiseks ja kes tahavad seda kõike kohe" ning kes
- "saavad endale lubada turvalisemat elu, kui oli nende vanematel."

Sõnagi ei mainita seda, et ka 1980-ndatel sündinutel on võimalus valida teine tee.

Pilk Manhattanile

2006-11-26T11:24:00.000+02:00

Hudsoni jõe kaldalt:

Queensist:

Veel >

Kui ma saaksin...

2006-11-24T12:50:00.000+02:00

... ise blog.tr.ee logo teha ja selle oma ajaveebi külgribale panna, siis ma teeksin vist sellise:

- tasuta, iga päev uus, ja üsna erinev postkasti potsatavatest väljaannetest.

Minu lemmikkoht...

2006-11-20T16:50:00.000+02:00

... Egiptuses, vesipiibukohvik Naama Bay keskusest kümmekonna kilomeetri kaugusel Shark Bay-s. Üllatavalt turisti ja tänavakauplejate-vaba, ühteviisi sobiv puhkamiseks kui ka töö tegemiseks. Taustaks vaikne idamaine muusika, kohalike askeldamine rannal, merekohin, mööduvad paadid.

Õnneks pole seal veel Wifit. Muidu äkki peaks mures olema ja arvuti ikkagi koju jätma, sest news.tr.ee tõi äsja kohale EPLi uudisepealkirja: "Egiptuse politsei vahistas blogija". Selgub siiski, et niisama blogida võib, valitsust ei tohi kritiseerida.

Niagara öösel

2006-11-18T16:20:00.000+02:00

Ilus koht ja samas huvitav näide seadusandluse mõjust. Linna keskelt läheb jõgi ja riigipiir. Ühel pool piiri, Niagara Falls, Ontarios, kus hasartmängud on lubatud, säravad tuled, on arvukalt tornmaju, kümneid kasiinosid, sadu hotelle, toidukohti, kauplusi. Isegi novembrikuu alguse külmas on tänavad autosid, inimesi ja melu täis.

Teisel pool piiri, Niagara Falls, New Yorgis, kus hasartmängud on keelatud (vaid indiaani hõimud tohivad kasiiniosid pidada) on rahulik ja tänavad on peale turismipunktide sulgemist pea inimtühjad, kui üksik Seneca indiaanlaste kasiino ja selle ümbrus välja arvata. Kõik ameeriklased on Kanada poolel.

Oleks tahtnud, et statiiv oleks kaasa saanud.

Flickr Nagi ja muud

2006-11-18T10:19:00.000+02:00

Mõtlesin, et koliks oma pildid Flickrist Nagisse - "eelistaks eestimaist", mulle meeldib Nagi / Jüri lähenemine, Nagiga saaksin ka Eestis pilte välja trükkida ning tundub, et juba rohkem tuttavaid kasutab seda.

Kuna olen Flickri eest maksnud, siis jäi kolimata. People act to protect their investment. Aga paar mõtet tekitas kahe teenuse võrdlemine küll - näiteks hinnastamise koha pealt.

Mul on tunne, et Flickr on ülimõnusasti ära tabanud veebiteenustega raha teenimise tuuma:
1. tekita sõltuvus
2. loo kasutamise piirang, mis kõiki sõltuvuses kasutajaid ruttu häirima hakkab (20MB üleslaadimislimiit kuus, võimalus vaid 3 albumit teha).
3. võta kasutajalt raha ja kõrvalda kõik piirangud igaveseks (s.t. kuni järgmise makseni).

Nagi pakub (nagu ka Album.ee, jt.) kasutajale väga ahvatlevat tasuta paketti (1GB kettaruumi, 1GB üleslaadimismahti, 20 albumit), mis näib rahuldavat enamuse kasutajate vajaduse täielikult (1GB on ju tuhat pilti!). Aga miks siis üldse maksta?

Kui upgdade-soov siiski tekib, siis vaatab kasutajale vastu 17 erinevat tasulist paketti - milline neist valida? Pakettide omavahelised vahed on väikesed, otsustmine raske. Flickris, vastukaaluks, on jälle vaid 1 tasuline pakett (unlimited bandwidth, unlimited storage, etc. for 24.95.-) ja otsustamine on lihtne.

Miks Eesti fotosaidid nii palju tasuta ära annavad, samas ise on miinuses? Vist konkurentsi tõttu: teised kõik ju annavad!

Erinevalt muu maailma omadest (kes elavad suht hästi ära ka vaid tasuliste pakettide müügist), usun, et näeme Eesti fotosaite üha rohkem panustamas tasulistele lisateenustele: piltide väljatrükk, leheküljega seotud mobiiliteenused jms. - püsimajäämiseks tuleb külastajate hulk ju kuidagi maksvateks kasutajateks konverteerida.

Nutikaid mõtteid Põhja-Ameerikast

2006-11-17T16:20:00.000+02:00

Innovatiivne hinnapoliitika ühes Manhattani "hotellis":

Tubakavaba.ee, miks mitte taotleda ka suitsetamise vanusepiirangu tõstmist:

Meil üks erakond ütleb, et "õnn ei ole rahas", aga nad võiks välja pakkuda, milles õnn on. Nagu Toyota:

InnoEstonia slaidid

2006-11-10T12:05:00.000+02:00

Eile ja täna toimuval InnoEstonia konverentsil räägiti palju põnevatest tehnoloogia-, ja arendusmahukatest uuendustest. Proovisin oma ettekandes vastukaaluks näidata asju, mille tegemine või kasutusele võtmine ei ole tingimata kumbagi.

Siit minu slaidid (.pdf formaadis, 2MB). Nagu ikka, pildid ja videolingid on klikatavad.

Buzz ajaveebides

2006-11-08T20:03:00.000+02:00

Loen Henriku, Telleri, Sepa ja Jüri postitusi ja panen siia ka ühe kiire mõtte.

Tõdemus, et tavameediaga (ajaleht, televisioon ka bännerreklaam) jõuab rohkemateni, kui blogidega on tõsi. Aga pole ka saladus, kust ajakirjanikud lugudeks allikaid võtavad - blog.tr.ee statistika külastaja serveri järgi näitab, et Epl-i ja Postimehe ja Äripäeva serverite osakaal on arvestatav. Kui mingist teemast palju blogijaid kirjutab, võtavad ka ajakirjanikud teema üles.

Mul tunne, et Eesti blogijad ei võta just väga tihti vaevaks mõnda kaasmaalaste tehtud head asja oma blogis kajastada, kuigi võiks. Ma vaatansin, et olen viimase poole aasta jooksul sattunud kirjutama umbes 4-5st sellisest asjast (Toggl, Nagi, Kiire.ee, Bookinghouse), aga häid asju on ju rohkem.

Olen tänulik kõigile, kes on meie asjust kirjutanud (vaatan, et Lutikas, Miisu, Papagoi, M-aailm jt. saavad blog.tr.ee otsingu andmetel kokku paarkümmend viidet), aga usun, et see on vaid väike osa neist, kes a) neid kasutavad ja rahul on, ning b) ühtlasi ka blogi peavad.

Kevadel magistritöö jaoks researchi tehes sattusin Alan Montgomery artiklile ("Applying Quantitative Marketing Techniques to the Internet”), kus ta toob ära mõned tegurid, miks mõni idee levib ja mõni mitte (s.t. miks mõnedest asjadest blogitakse ja mõnedest mitte). Üks neist oli tõdemus, et "kiire leviku saamiseks peab toote väärtus klientidele peab olema tunduvalt suurem kui selle hind", mistõttu levivad eriti hästi need asjad, mis kasutajale on tasuta. Nüüd aga, kui "tasuta" on saanud internetiasjade puhul pigem normiks kui erandiks, siis kui paljud Eesti tooted-teenused-saidid suudavad tegelikult blogijaid üllatada ja endast kirjutama panna?

Kui me ise ei otsusta, et tahame edaspidi agaramalt kaasmaalaste tehtud häid asju mainida. Ka siis, kui need pole maailma muutvad, vaid lihtsalt head ja mõnusad. Selle koha pealt võib digi.ee-d igal juhul soovitada.

Riigis, mille elanikud...

2006-11-07T12:53:00.000+02:00

... veedavad nädalavahetusel keskmiselt 7 tundi televiisori ees ning vaid 40 minutit raamatut lugedes (Time) ning kus 9/11 Commission Report on väljas ka koomiksiversioonina, et see rohkemateni jõuaks, on ilmunud 400 lk raamat sellest, kuidas Skype-i kasutada:

Loodaks siis, et Skype järgmistes versioonides ühegi menüüpunkti asukohta ei muuda, sest see tekitaks lugejas parasjagu segadust. Mina ostsin aga hoopis selle ja selle.

Halloween

2006-10-31T21:49:00.000+02:00

Arvasin, et Halloween on sõbralik laste püha nagu meil on Mardipäev või Kadripäev, aga see täna hommikul kellegi aeda tekkinud taies kipub juba hea maitse piire ületama:

Taken @ Burlington, Ontario

Kanadasse

2006-10-31T17:37:00.000+02:00

Neile, kes on näinud siin küljeribal linki Chilldor ja huvi tundud, millega tegemist, siis see on Mobi projekt, mida proovime Kanadas käima lükata - stay tuned for more info soon.

Meie esimene katse koha peal asju ajada oleks aga napilt katki jäänud.

Pühapäeva õhtul Niagara Fallsi Queenston-Lewistoni piiripunkti piirivalveametik sai pärast kodus mehele rääkida järgmise loo.

Proovinud üks eestlane riiki siseneda. Ilma viisata. Seletanud, et neil on nüüd viisavabadus.

Kiire konsulteerimine seinel oleva viisavabade riikide nimekirjaga ning kõrvalruumi tädidega lükkas selle ümber - nii paber seinal kui tädid kõrvaltoas olid üsna veendunud, et eestlased vajavad endiselt Kanadasse sisenemiseks viisat.

Kustkohast eestlane üldse kuulnud on, et viisat pole enam vaja? Ei maksa igasuguseid ajalehtedes ilmunud jutte uskuda. Piirile pole kohe kindlasti sellist infot jõudnud.

Et asi täitsa kindel oleks, tuleks arvutist järgi vaadata. Mõeldud - tehtud. Mõneminutise klahviklõbina tulemusena selgus kindel ja vastuvaidlematu "tõde": ka tema arvuti ütles, et Eesti kodanikel on Kanadasse sisenemiseks viisat vaja.

Eestlasele anti paber lähima Kanada konsulaadi aadressiga, paluti sealt tööpäeval läbi astuda, pandi tema nimi "entry refused"-andmebaasi ning kupatati ta seejärel Ameerika Ühendriikidesse tagasi.

Õnneks oli kümmekond miili eemal veel üks piiripunkt. Sama veendunud, kui eelmises punktis oldi viisa vajaduses, oldi seal veendunud viisavabaduses - hetk hiljem sisenesin Kanadasse.

Mõne riigi puhul peaks aga äkki olema võimalik passi taodelda ka "viisavabadust" - et oleks midagi piiril ette näidata, kui ametnikul küsimusi tekib.

Nädal tagasi

2006-10-28T19:04:00.000+03:00

Istusime Andrisega Olümpias, rääkisime arendusplaanidest & muust ning 2-tunnise jutu lõpus tuli mõte. Mitte midagi väga originaalset, aga leidsime, et meil oleks w3-e ja papa ees mõned eelised. Samal õhtul oli Andrisel esimene demo püsti, järgmisel päeval juba täitsa kasutatav versioon ning veel paar päeva hiljem selline, mille puhul tunne, et kuidas küll varem ilma hakkama sai.

Time-to-market vähem kui nädal:

Muidugi on tegu veel veidi toore asjaga, ja teda tuleks sellisena ka võtta, aga sõbralikud arendusettepanekud on väga teretulnud - näiteks tööblogi kommentaarikasti. Nüüd aga vaatame, mis uudist.

Noortel on radikaalsed mõtted?

2006-10-17T10:54:00.000+03:00

Ma ei ole Altexi "salanõuandja ja pisiosanik" nagu Pets või Teller (ma vist ei võtnud toru kui Robin neid osalusi ja poste jagas). Samuti ei ole ma nõus Robini skaibitud mõttega, et "hit 25 and its downhill to 40 then it starts rising again ;)".

Aga kuna Robin mul e! sarja sellekordsele üritusele esinejaid leida palus (soovitasin Siimu Mobist ja Andrist blog.tr.ee-st kel mõlemal minu teada täitsa vinged ettekanded küpsemas), siis tasub üritust siiski siin mainida.

Seekordne eriline feature siis see, et kõik rääkijad alla 25-e. Nii noortel - erinevalt meist, 26-stest ja vanematest (aga alla 40stest) - pidid olema uuenduslikud ja radikaalsed mõtted. Kas on, see selguks siis juba 2. novembril kohapeal.

Võõra rahaga või omal käel?

2006-10-11T17:27:00.000+03:00

Nüüd, kus paberajakiri ise tasakesi poelettidelt kaduma hakkab, panen siia ka lingi septembri Saldosse kirjutatud loole "E-äri dilemma: võõra rahaga või omal käel?". Äkki on veidi abiks neile, kes just praegu (võibolla GooTube dealist inspireerituna, võibolla mõnel muul põhjusel) oma ettevõttega alustada plaanivad.

Toggl

2006-10-09T17:49:00.000+03:00

... on Eesti firma Apprise poolt tehtud tööaja arvestamiseks mõeldud veebirakendus.

Sain kutse beetat testima suvel, nüüd oleme Alari Ahoga Apprise-st koos Kopenhaagenis riskikapitaliüritusel. Ta räägib, et 2 kuuga on tasuta versioonil ca 1500 registreerunut, 50 aktiivet kasutajat - enamasti Lõuna-Aafrikast, USAst, Argentiinast ja mujalt, aga pea üldse mitte Eestist.

Kuidas nad välismaalt kasutajaid hangivad? Alari räägib, et nad saatsid suurele hulgale blogijatele ja tootereview-sid tegevatele e-ajakirjadele ja veebilehtedele laiali kutse neid arvustada, millest mõned (ca 1-2%) ka kinni haarasid. Kõik rahvusvahelised kasutajad on tulnud selle kaudu - hea näide pea null-eelarvega turundusest.

Toggl on hulga põhjalikum ja ka veidi keerulisem kui Mobis kasutatav isetehtud tööajaarvestus, hea idee on neil minu arust "punane nupp", mis töö-aja käima paneb ja peatab - selle võiks neil seal lehe keskel isegi suuremalt olla.

Apprise-mehed on "head" - nad ei võta raha põhifunktsionaalsuse eest ja loodavad lisateenustele. Vaatan huviga, mis nad välja mõtlevad, et saada mõistlik hulk kasutajatest maksma (Alari enda sõnul on neil eesmärk 5%) ja asi tegijate jaoks ära tasuma.

Viis aastat tagasi

2006-09-07T11:34:00.000+03:00

Uuenenud blog.tr.ee-st juhuslikult ette hüpanud Epp Petrone postitus ja selle kommentaarid panid üles kaevama ja ära lõpetama ühe kunagi alustatud nupu:

September 2001

Olin Eesti ÜRO Assotsiatsiooni esindajana ÜRO mittetulundusühingute konverentsil – esimest korda elus New Yorgis.

Neli saabumisjärgset päeva olid tihedalt täis konverentsisessioone, nõupidamisi ning erinevaid lõuna- ja õhtusööke. Viiendaks päevaks oli konverents läbi ja lõpuks tekkis aega veidi linnas ringi vaadata.

Oli teisipäeva hommik.

Ärgates tegin televiisori lahti ja NBC rääkis eelseisvast linnapea valimisest. Olin just parasjagu dushi alt tulnud ja hakkasin riidesse panema kui ekraanile hüppas “breaking news”.

Siinsamas, 50 tänavat allpool oli maailmakaubanduskeskuse üks tornidest põlema süttinud.

Pool tundi hiljem, kui all-linnas City Halli juures Brooklyni silla jalamil metroost väljusin, põles ka teine torn. Inimesed jälgisid juhtunut ja tegid pilte. Arutasid, kui ruttu tuli ära kustutatakse.

Umbes minut peale seda kui olin all-linna saabunud kostus tume kõmin ja esimene torn vajus mõne sekundiga kõigi silme all kokku.

Esimesena kostsid õuduskarjed. Siis hakkasid kõik jooksma, üksteisest läbi ja üle. Siis jõudis meieni toss, mattes kõik endasse. “Dont go to the bridge, it will fall down!” karjus keegi. Hüppasin üle silla ääre kõnniteele ja jooksin, läbi tossu, nii kiiresti ja kaugele kui jõudsin.

Kui jälle selgelt nägema hakkas, nägin politseinikke, kes inimesi viisakalt aga kindlalt tornidest kaugemalt juhatasid. Olin jõudnud umbes Hiinalinna, kui kukkus teine torn. “Oh-ho, there goes my office” jätkus kellelgi killuke huumorimeelt.

Järgnevatest tundidest ja päevadest linnas meenuvad mõned juhuslikud seigad.

Nuttev afroameeriklasest noor naine, kes proovis kedagi telefonitsi kätte saada. Põhjakeeratud raadioga tee äärde pargitud auto ja sellest kostev uudis, et mitu lennukit on veel õhus - missugune pilvelõhkuja on järgmine?

Uudisteriba Times Square-l, mis näitas et süüdistatakse kedagi bin Ladenit. Minu ees kõndiv valge ameeriklane, kes viipas ja peatas takso – ning virutas roolis istuvale moslemist taksojuhile vastu vahtimist.

Suitsuvinene Manhattani tänav Times Square lähedal kell 8 õhtul, ainsaks õuesolijaks majaseina ääres istuv must mees. Tuhanded kadunute pildid ja küünlad Union Square-il.

Meenub ka mõni kuu hiljem kinno jõudnud Spielbergi A.I. stseen, kus kujutatakse New Yorki kauges tulevikus, keset uut jääaega - ning kus pea ainsate terveks jäänud majadena ulatuvad jää seest välja World Trade Centeri kaksiktornid.

Mina olin alustanud parempööret...

2006-08-27T01:03:00.000+03:00

... ja Mari oli just jõudnud jäätisetorbiku kõige magusama lõpuosani kui käis pauk ja auto kõrvalistujapoolne küljeklaas lendas kildudeks. Väike Mariel tagaistme turvatoolis ärkas ja hakkas nutma. Mari jäätis lendas tänavale.

Üks motikas oli meile külje pealt sisse sõitnud - nad olid tahtnud otse sõita, aga nende reast tohtis vaid paremale pöörata.

Meie autos jäid kõik sõitjad terveks, noor motikajuht sai aga veidi haiget. See ei takistanud tal püsti tõusta, uuesti motika selga ronida ning koos kaassõitjaga minema kihutada. Nagu hiljem selgus - selleks, et joove ning juhiloa puudumine kohe välja ei tuleks.

Pool kilomeetrit hiljem nende sõiduriist libises kurvis ning lendas külili. Seal jäime üheskoos esmaabi ja politseid ootama, kellest viimane mõni minut hiljem - TV3 kaameramees sabas - ka saabus.

Õnnelik õnnetus - nii meile kui mootorratturitele: et neil oli motikas ja mitte dzhiip või et nad sõitsid autole külge ja mitte ette.

Lisa: EPL / Postimees.

Sõitsin laupäeval Helsingisse...

2006-08-24T13:24:00.000+03:00

... et joosta esimest korda täispikka maratoni.

Tund enne algust 25-kraadise ilmaga olümpiastaadioni tribüünil istudes, gatorade-i juues ja vaadates kuidas kohalikud "hardrock halleluuja" taustal staadionimuru peal soojendust teevad, sai üle mõeldud ka eesmärk: joosta vähemalt poolmaraton, edasi vajadusel kõndida ning jõuda lõpuni vähem kui 5 tunniga.

Alustasin umbes 6000-pealise jooksjaterivi lõpust. Neli ja pool minutit peale avapauku ületasin stardijoone. Minu taskus olnud Papagoi salvestas stardi järgmiselt:

Esimesed neli kilomeetrit juurdlesin selle üle, miks ma ei olnud koju jäänud.

Viiendast kilomeetrist alates läks järsku mõnusaks: möödusin esmalt viie tunni pacesetter-itest ja siis nelja poole tunni pacesetter-itest ning nautisin tagantpoolt tulija psühholoogilist eelist kogu aeg ettepoole liikuda. Tee kulges mööda merekallast, läbides Espoo, möödudes Nokia hoonetest ja jõudes välja kesklinna, kus tänavad olid täis tuhandeid ergutavaid inimesi, muusikat mängivaid bände, muru peal piknikku pidavaid perekondi ning lapsi siltidega "issi, pea vastu".

Juua anti iga paari-kolme kilomeetri tagant, vett ja spordijooki. Mõnus tunne kestis kuni poolmaratonimärgini, mil kõhtu lõi tugev valu. Õnneks - kakssada meetrit hiljem jagati ülisoolaseid marineeritud kurke ja valu kadus. Edaspidi anti head-paremat - banaane, kuivatatud ploome, kurki, gatorade-moosi jne - juba regulaarselt kuni lõpuni välja.

Täienevast kõhust hoolimata möödus distantsi teine pool kasvava jalgade väsimuse tähe all. 32-ndal kilomeetril jooksis ligi 70-ne aastane härrasmees, kellest 8ndal kilomeetril möödunud olin, aeglaselt aga kindlalt uuesti mööda. Raja kõrval pikniku pidajad ja nende grillimislõhnad ajasid üha rohkem närvi.

35-ndaks kilomeetriks oli tee kõndivaid või posti najal jalakrampidega võitlevaid inimesi täis. Äsja antud süsivesikulaks energiamoosi näol pani jalgu ignoreerima ja hoogu lisama. 37-ndal kilomeetril tekkis tunne, et teebki ilma kõndimata läbi ja edasi läks juba kergelt.

Papagoi registreeris finishi järgmiselt:

Ametlik lõpuaeg 4:24:25

Kui palju eelnevalt treenisin? Alates märtsist tuli ca 190 km Pelgurannas, Lasnamäel ja Pirital, 60km Hiiumaal, 50 km Tartus, lisaks kord-paar Pärnus, Poolas, Inglismaal ja Egiptuses. Kokku 60 jooksutundi ja ca 330 kilomeetrit.

Tunne, mis maratoni viimasel viiel kilomeetril, peale finishit ja järgmistel päevadel oli, on seda 100% väärt.

Nimekiri asjadest, mida pärast maratoni ei taha teha:
- püsti tõusta ja istuda (esimesel päeval)
- trepist üles ja alla käia (esimesel kahel päeval)
- süüa asju, mis maitsevad nagu neis oleks palju süsivesikuid (esimesel nädalal).
- joosta rohkem kui tund aega järjest (aasta lõpuni).

Järgmistel aastatel tahaks proovida seda loteriid siin ning läbi teha mõne lühema triatloni.

Tartust leiti veel üks Skype

2006-08-23T16:12:00.000+03:00

Tänane EPL Ärileht kirjutab: "Mati Karelson loob tarkvara, mis teeks temast miljardäri".

Loo teeb põnevaks see, et QsarSoft on "uus skype" ja Karelson ajakirjaniku arvates pea kindel miljardär veel enne, kui tarkvarast on valmis esimene prototüüp, rääkimata sellest, et sel oleks esimene kasutaja.

See on uus tase ja annab eelmistele "tartu skaipidele" silmad ette.

Kes lubas, et "majandusest roosa vahuta"? :)

Falck: märgid on lollidele?

2006-08-17T11:21:00.000+03:00

"Parkinud oma auto /Ilusalongi külastades/ harjumuspäraselt /Ilusalongi kõrvale/ hoovi, tekitas trahvikviitung Reet Vokis imestust ning pahameelt. Märke lugedes on auto parkimine hoovi lubatud 25 meetri ulatuses valdaja loal. Tema saadetud kaevet ei rahuldatud ning trahv jäi jõusse. /.../

“Tasulise parkimise ala märgistamine on linna mure,” õigustab /Falcki avalike suhete direktor/ Lember parkimiskontrolöride tööd. "Falcki kohus on leida seaduserikkujad ning nad korrale kutsuda." (EPL)

Kuidas Eesti vibulaskmise MMil kuldmedali kaotas

2006-08-07T14:33:00.000+03:00

"Kui see hinnakiri on mõeldud turistidele...

2006-07-18T13:00:00.000+03:00

... et nad paremini hindu näeksid, siis selle tagant sooviksid nad võib-olla hoopis meie kaunist linna näha" kommenteerib tänases Postimehes Eesti Taksojuhtide Liidu juhatuse liige Lembit Poolak. Tema jutus on iva - et läbi akna segamatult Tallinna vanalinna näha, ei tohiks ju turistil olla kahju taksojuhile mõni sott rohkem maksta.

"Sõitjatele mõeldud tekst on jama, sest seda on liiga palju ja inimesed ei jõua seda lühikese sõidu jooksul läbigi lugeda" arvab aga Tulika takso juht Vladimir Mikson. Temaga tahaks ma sõita - ma prooviksin need 50 sõna tema "lühikese sõidu" jooksul läbi lugeda ja tema kommenteeriks, missugune osa aknal olevast tekstist on "jama":

• Reisija võib valida peatusest talle sobiva takso.
• Enne sõitu tutvu hinnakirjaga.
• Küsi juhilt sõidu võimalikku maksumust.
• Küsi juhilt printeril trükitud kviitungit.
• Maksa taksomeetri järgi.
• Rikkis taksomeetri ja printeri puhul või nende puudumisel on sõitjal õigus teenuse eest tasumisest keelduda.
• Tallinna infotelefon 1345.

Tallinnas on kindlasti palju ausaid taksojuhte, nemad aga peavad pealt vaatama kuidas kolleegid ja taksojuhtide liit teevad kõik, et Tallinna taksojuhtidest leheveergudel päti mulje jääks.

Meil on suured tehased...

2006-07-12T20:42:00.000+03:00

... nemad aga toodavad oma kraami talus. Meie kulutame aastas miljoneid reklaamile, nemad aga ei osta sekunditki. Meie võitleme nähtava koha eest jookide letis, neile aga antakse täitsa omaette lett. Meie pudelite peal on kõik ained üles loetud, neil vaid suur porgandi või kapsa pilt. Ja kurat - kõigest hoolimata nende kraam müüb. Midagi peab ette võtma - äkki riik aitab?

Etsi perekonna saateks

2006-07-12T16:44:00.000+03:00

Olen mitmel korral lihtsatest veebiteenustest kirjutanud, möödunud nädalal andsime siis ka ise välja paar lihtsat mobiiliteenust.

Kõik Etsi perekonna asjad said alguse Mobi siseses kasutuses olnud rakendustest, mida nüüd veidi kohendasime ja ära pakendasime.

Teenuste sihtgrupp ei ole väga lai ja anname endale aru, et nende massturule jõudmine on vähetõenäoline, meeldides pigem tehnoloogiateadlikumatele.

Isiklik lemmikteenus neljast on CRMmofon, mis on meil minu arvates õnnestunud Mobi-siseselt päris mõnusasti juurutada - Mobi inimeste kliendikohtumise tulemused on erilise vaevata viimase poole aasta jooksul hääle (ja päeva lõpuks ka kirjaliku protokolli) kujul talletunud.

Meil...

2006-07-08T14:04:00.000+03:00

... on nüüd kontoris Papagoi

Lasin poolakatel...

2006-06-22T13:29:00.000+03:00

... end haledalt haneks tõmmata.

Kell kuus hommikul Krakowi lennujaama check-ini järjekorras seistes ja hajameelselt Gladwelli "Blinki" lugedes ei pannud tähele, et edasi liiguvad kõik read peale selle, kus mina seisan - kui ärkasin, oli Praha lennukile pääs juba lõppenud.

Mida teha lisapäevaga riigis, mille enamik eestlasi tänu bussikilomeetritele ja piiripunktis veedetud tundidele üsna üksmeelselt Euroopa koledaimaks hääletaksid?

Krakowi ümbruse niitude ja küngaste vahel ringi sõites viis tee lõpuks Oświęcimi nimelisse linnakesse. Ning pean tunnistama, et seal - kohas, mida on kerge Euroopa koledaimaks pidada - jalutades veedetud päikesepaisteline suvepäev oli mõjusam kui keskkooli ajalootunnid.

Missugune Eesti IT-saavutus...

2006-06-11T18:00:00.000+03:00

... jääb keskmisele Eestit külastavale välisajakirjanikule või ärimehele kõigepealt? Kas:

a) e-valitsus
b) m-parkimine
c) netipangandus
d) tasuta wifi?

Ilmselt Wifi - sest see on esimene asi, mida külastaja lennujaamas või hotellis või kohvikus arvutit sisse lülitades märkab. Hämmastaval kombel on Eesti ikka üks ainsaid kohti maailmas, kus Wifi igal pool tasuta või üliodavalt kättesaadav on.

Nüüd aga tundub, et Läti müüb end paremini. Sest raske on Riia kesklinnas mitte märgata ühte Lattelecomi 150-st Wifi-ga varustatud taksofoniputkast:

Kopeerisime Londonilt punased kahekorruselised "city touri" bussid, minu arvates võiks sama teha hoopis Riia Wifi-putkadega: Eesti imidzhit arvestades püüaks turistide pilke pigem need viimased.

Lihtsast tarkvarast

2006-06-07T10:02:00.000+03:00

Aprillikuisel kontaktmessil sattusin rääkima lihtsatest veebiteenustest - sellistest, mis on tasuta, laheda kasutajaliidesega ning teevad ainult ühte asja - aga väga hästi.

Üritusejärgselt sai Kristjan Otsmanni palvel samal teemal ka Saldosse lugu kirjutatud - siin on see toimetamata kujul.

Minna kindla peale?

2006-06-07T09:19:00.000+03:00

Ühe Eesti kirjastuse töötaja nägi, et loen Levitti ja Dubneri "Freakonomicsit". Ütles, et neil on see juba aastakese laual lebanud ning hoolimata kõrgetest kohtadest NY Timesi ja muudes bestsellerite edetabelites ei tea nad, mida sellega teha - kas tõlkida Eesti keelde või mitte. Huvitav raamat, aga - kellele seda müüa?

Sest seda ei saa kvalifitseerida ei "juhtimisraamatuks", "turundusraamatuks", "kriminulliks" ega paigutada ühegi muu selgelt piiritletud kategooria alla. Raamatut, mis on "midagi kõigile" või "midagi uut" ei taha aga ükski suur kirjastus välja anda, sest seda on keerulisem müüa: inimesed on harjunud ostma asju, mida on kerge lahterdada.

Sama lugu on kõigi uute ja tavapärasest erinevate toodete/teenustega: "uus ja eriline" ning "kindla peale ära tasuv" on harva üks ja sama.

TechnologyWorld06-l

2006-05-21T15:15:00.000+03:00

Kohalike jutt, et Inglismaal on ka päike, ei tundu usutav. Gotta see it to believe it.

Erinevalt pildil olevatest jaapanlastest on mul UK-s pildistamisega kogu aeg lugu nii nagu siin vahepalas Masta Ace plaadilt:

Fats Belvedere: "What are you writing, anyway?"
Masta Ace: "I'm working on this song, or whatever, you know - about all the beautiful things I see."
Fats Belvedere: "Heheh... There ain't a shit to see that's beautiful sitting over here, I tell you that!"
Masta Ace: "Oh yeah there is, yo. You just have to look closer"

I just did not look close enough before.

Seekord hakkasid London ja Cambridge täitsa meeldima ja klõpsutasin vihmasest ilmast hoolimata usinasti.

Läti huumor

2006-05-19T03:41:00.000+03:00

Läti tehnoloogiaajakirjanik Juris Kaza (kellele varemgi viidanud olen) lahkab oma blogis Lattelekomi äsjast brändivärskendust (vt uut logo ülal) ja jõuab sellisele järeldusele:

"Anyway, the repackaging is better than what happened in Estonia, where Eesti Telekom or Telefooni or whatever it was called has for a couple of years been called Elion. With absolutely no offense to any of my gay readers, for some reason, Elion sounds like the name of someone's gay Greek or Rumanian boyfriend. What it does not sound like is a telecoms company. although repeatedly shouting Elioni DigiTV on kohal! in a crowded Tallinn bus might get you some stares..."

Maraton

2006-05-18T23:03:00.000+03:00

Möödunud pühapäeval sai koos veel tuhatkonna eestimaalasega Otepäält Elvasse joostud.

Kolm aastat tagasi, esimest korda Tartu jooksumaratoni pikka distantsi joostes oli eesmärgiks lõpuni jõuda - vahet pole, mis ajaga. Varem olin jooksnud järjest maksimaalselt kümmekond kilomeetrit ja 23-kilomeetrine distants tundus aukartustäratavalt pikk. Alustasin väga aeglaselt (tõenäoliselt oleks tervisekõndijad mööda kõndinud), seitsmenda-kaheksanda kilomeetri paiku lisasin veidi tempot. Viieteistkümnenda kilomeetri paiku oleksin peaaegu pooleli jätnud, sest kõhus pigistas, jalgades oli tugev valu ja võhm oli väljas. Tahtejõuga vedasin siiski lõpuni välja, viimane kilomeeter läks isegi päris libedalt, sest just siis tekkis tunne, et saan hakkama: lõpuajaks tuli kaks tundi ja kakskümmend minutit.

Sel aastal läksin jooksma eelmise korraga võrreldes parema ettevalmistusega, olles alates märtsist regulaarselt vähemalt kord-kaks nädalas metsaradadel ja rannas jooksmas käinud. 10 km enne lõppu tekkis kella vaadates tunne, et võiksin seekord alla 2 tunni joosta, mis sundis tempot lisama. Siiski, poolmaratoni ajaks tuli küll 1.57, aga 23km finishiajaks ikkagi 2 tundi ja 2 minutit - veidi jäi seatud eesmärgist puudu.

Toona oli ettevalmistus nõrgem aga tahtejõud tugevam, nüüd vastupidi. Eesmärk ei motiveerinud seekord eriti ning tundub, et pika maa esmakorde läbimine töötab eesmärgina paremini kui juba kord joostud distantsil parema lõpuaja jahtimine - viimase puhul saab järeleandmisi teha ja seda vastavalt hetkeolukorrale sättida (nagu ka seekord juhtus), esimese puhul aga mitte - sa kas läbid distantsi või ei läbi.

Soov täispikk maraton veel selle aasta läbi joosta muutus aga viimase nädala jooksul "võibolla kunagi" ideest üsna konkreetseks plaaniks - kuupäev ja koht sai paika pandud. Eks sügisel näe, kas ja kuidas välja kukkus, aga nüüd, kui see siia avalikult kirja pandud, on plaanist raskem taganeda ja igal juhul rohkem põhjust ja motivatsiooni sel suvel trenni teha.

Kaks uut saiti

2006-05-06T18:38:00.000+03:00

Nädala-pooleteise jooksul, mil olin eemal, on juurde tulnud kaks saiti, mida proovida.

Üks on Kiire.ee, tasuta kuulutusteleht, Craigslisti Tallinna analoog, mis minu arvates mõnus ja lihtne. Proovisin sinna üles panna Mobi praktikapakkumist ja töötas ilusti.

Mulle imponeerib ka see, kuidas Kiire.ee on tehtud - ilma eriliste äriplaanideta, põhjalike disainidokumentideta, Oracle-platvormideta ja muu keeruliseta on loodud lehekülg, mille rõhuasetus on heal kasutajaliidesel.

Teine sait on Bookinghouse.net, mida olen tükk aega oodanud, sest reisifännina oleks mõnus kõik asjad ühest kohast osta.

Paraku tundub peale esimest kasutamist, et tegijate enamus energiat ja raha on läinud Oracle-litsentsi ostmisesse ja platvormi kohandamisse ning kasutajamugavus (ja ka pakkumise sisu) on jäänud veidi unarusse.

Sest kus on Estonian Air ja easyJet? Ei, aitäh, ma tõesti ei taha lennata Londonisse KLMiga üle Amsterdami, nagu teie ainsa võimalusena pakute. Ning miks ma saan iga paari minuti tagant ingliskeelse kirja "Your session is expired, start again" kui ma kõigest teie lehel ringi surfan? Kasutajaliides on ilus, aga jääb mugavuselt alla Estonian Airi piletiostmise keskkonnale, kasvõi seetõttu, et õigeid, koos maksudega, piletihindu näen alles peale sisselogimist.

Parafraseeriksin Bookinghouse-i kohta oma oponendi hiljutist hinnangut magistritöö draftile: "antud kujul kõlbmatu, aga võimalik tegija väga hea tahte korral suhteliselt kiiresti kasutamiskõlblikuks vormistada".

---

Tahtmata väita, et tegemist on sama keerukusega ülesannetega, väärib märkimist, et Bookinghouse-i tehti poolteist aastat ja investeeriti ligi kümme miljonit krooni (via Ärileht), samas kui Kiire.ee puhul vormus eelmise aasta detsembris tekkinud ideest valmis leht 4 kuuga (via Sevenline), 1-2 osalise koormusega programmeerija ja usun, et vähem kui 50 000 krooniga. Aeg näitab, kumb sait on edukam, aga Kiire.ee tegijatel on kindlasti vähem kaotada.

Narvas õpilasfirmasid hindamas

2006-04-27T17:04:00.000+03:00

Eile käisin Junior Achievemendi kutsel Eesti õpilasfirmade võistlusel Narvas.

Kevadine Narva, kuhu ma viimased kümmme aastat sattunud ei olnud, üllatas positiivselt sellega, et hoolimata valdavalt mitteeestlastest elanikkonnast on pea kõik sildid ja reklaamid Eesti keeles - tugev kontrast võrreldes toona nähtuga.

Õpilasfirmade võistlus oli lahe ja mul oli hea meel, et pea eranditult saatis edu neid noori, kes olid otsustanud teha midagi uudset ja põnevat.

Lahedaimad asjad olid minu arvates järgmised:

- "Vigurpulgad", mis on mõnusad, sest nendega suudab mõne minutiga lihtsamaid trikke teha ka täielik algaja (nagu mina).

- Ättituu:d, mis teeb vahvaid hiirepildiga särke, igaüks erinev.

- "Tallaalused MPM", kes teevad jalgu masseerivaid sokke.

- Võitjafirma Volli, mis: "Olin mahlapakk, mis joodi tühjaks ja visati prügikasti. Nüüd olen noorusliku õpilasfirma hoole all, mis tegi minust trendika, keskkonnasõbraliku ja popi tulevikurahakoti €urodele☺."

Neid asju tasub osta mitte ainult seetõttu, et need on õpilaste tehtud vaid seetõttu, et need on lahedad.

Õpilasfirmad näitavad ilmekalt, et mitte iga innovatsioon ei pea olema suur nagu "Eesti nokia" või "Järgmine skaip", vaid võib vabalt olla üks pisike asi, mis tegijale, nägijale ja ostjale naeratuse näole toob.

Loomaaias

2006-04-23T00:28:00.000+03:00

... ning tiiger, rebane, metssiga, sokk ja kängurud.

Hollywood-style

2006-04-20T00:31:00.000+03:00

Lugesin kuskilt Hollywoodi-stiilis teenuselaunchi kohta: kui filmi puhul on enne teaser, siis treiler, ja lõpuks film ise, siis uue teenuse puhul tasub enne vihjata ajaveebis (teaser), siis lasta valitud seltskonnal proovida (treiler) ning lõpuks avada kõikidele (film).

Tundub, et Jüri Kaljundil on miskit põnevat varsti tulemas, sest teaser on kohal.

-

Tasub lugeda ka Jüri arvamust EASi ekspordiplaanist tehnoloogiafirmade kontekstis ja tema kommentaari minu paaripäevataguse stardiabi postituse alt.

Konktaktmessi slaidid

2006-04-19T13:06:00.000+03:00

Siin minu ettekanne (.pdf, 400kB) Petsi poolt kokku pandud "Mees-ja-koer" seminaril, milles näitasin 37signalsi asju, mida Mobis kasutame ning Petsi soovil ka paari Mobi häälteenust.

Reklaamiraha teenusearendusse?

2006-04-18T12:40:00.000+03:00

Kõik kasutajad, kaasaarvatud EMT töötajad, teavad, et enamikes Eesti vannides (siseruumides üldse) 3G hästi ei levi (keegi EMTst ütles, et "ongi hea, sest vannis olles võib videkõne funktsioon kogemata sisse ununeda") ning "kus iganes sa ka ei viibiks" on väga julge väide neile, kelle jaoks eksisteerib kohti väljapool Tallinna.

Jah, nõus, müügis on ütlus "fake it til you make it" - kiida levi ja teenuseid senikaua kuni jõuad need valmis teha ja lõpuks muutub reklaam tõeks.

Aga siiski, mulle tundub, et õigus võib olla ka visionäär Geoffrey Moore-il, kes arvas, et iga toode, mis veel päris valmis ei ole, aga mida turundatakse kui kõikidele sobivat masstoodet "simply does not recover, even when technology later becomes capable of delivering on the hype". (Inside the Tornado, 1998, p51)

Või reklaamimehel David Ogilvy-l kes ütles, et "Advertising can persuade people to buy inferior products. So it can - once. But the consumer perceives that the product is inferior and never buys it again". (Ogilvy on Advertising, 1985, p 215).

EMT 3G-kliendina tahtnuks, et selle kampaania raha oleks paigutatud uute mastide ehitusse ja 3G-teenuste arendusse.

---

Tänase Kontaktmessi Internetiturunduse seminaris (mida modereerisin) rääkisid Pets ja Kaja Pino EMTst sellest, kuidas võiks/peaks ettevõte internetis/ajaveebis enda kohta käivatele vestlustele reageerima - siin ka slaidid - soovitan vaadata, sest EMT on ilmselt selles suhtes kõige edasijõudnum (suur) firma Eestis.

IT-ettevõtted ja EASi stardiabi

2006-04-17T13:35:00.000+03:00

EASi stardiabi programmist (mis on põhiline alustavale ettevõtjale suunatud riigipoolne toetusmeede Eestis) viimase 4 aasta jooksul toetust saanud sadade firmade hulgas on vaid paar IT-ettevõtet.

Miks? Kas alustavad IT-ettevõtted ei küsi või ei vaja toetust? Ei - põhjus on hoopis muus.

Sest kuigi stardiabi eesmärk on "toetada eksportivate elujõuliste alustavate ettevõtete loomist ja arengut" nullib enamike IT alaste firmade (kes stardiabi eelhindamisküsimustiku ja toetuse saamise testi edukalt läbivad) shansid toetust saada ära järgmine aegade algusest eksisteerinud nõue:

"Toetust saab taotleda järgmisteks kulutusteks:
* Masinate ja seadmete või muu materiaalse põhivara soetamine
* Tootmis- või teenindushoonete renoveerimine.
* Kontoritehnika ja mootorsõidukite korral toetatakse nende liisimist. Liisingu kasutamisel saab taotluse eelarvesse lisada esmase sissemakse, kuid mitte rohkem kui 25% seadme hinnast

Toetust ei saa taotleda:
* [Kõigeks muuks]"

On selge, et alustava IT-ettevõtte kulutuste struktuur on erinev alustava tootmis- või teenindusettevõtte kulutuste struktuurist.

Seetõttu ongi 2005. aastal EASi stardiabi programmist toetust saanud 154 ettevõtte seas autoremonditöökodasid, autopesulaid, pagaritöökodasid, kiirtoidukohti, plekkseppi ja mitmeid teisi vahvaid asju, aga ei ole mitte ühtegi IT-ettevõtet.

Samal ajal on aga nii praegu kehtivas kui uues (2007-2013) riiklikus innovatsioonistrateegias sees umbes selline lõik:

"Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamisel on strateegilised võtmetehnoloogiad:
• info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid,
• biotehnoloogiad,
• materjalitehnoloogiad,
sest nad on teadusmahukad, kiirelt arenevad ning suurendavad lisandväärtust ja tootlikkust mitmetel elualadel."

Mitmete meie edukaimate IKT-firmade (Skype, Playtech jt.) taga on välismaa omanikud - vähe on alustavaid eesti omanikega potentsiaaliga IT-ettevõtteid.

Seetõttu on huvitav küsida - kui riik ütleb, et toetab IKT-d, aga tegelikult toetab autopesulaid ja kiirtoidukohti, siis kumbasid me päeva lõpuks rohkem saame - kas autopesulaid ja toidukohti või edukaid IT-ettevõtteid?

EMT - Rate

2006-04-05T17:42:00.000+03:00

Rate Solutions OÜ 2005. aasta käive oli 6,2 miljonit krooni ja kasum 4,9 miljonit - kahtlemata Eesti internetiäri kontekstis ülihead numbrid.

Ligi 40 miljoni kroonine ostuhind 51% Rate.ee eest teeb siis portaali väärtuseks ligi 80 miljonit krooni - mis on aga Rate.ee vähemalt 15 aasta kasum.

Numbritele tuginedes on EMT jaoks riskantne tehing - arvestades, et Rate.ee kasutatavusele Eestis väga suurt tõusmisruumi ei ole, tehing hõlmas vaid Rate.ee Eesti osa, ning selle populaarsuse jätkumisele 2, 3 ja 5 aasta pärast ei julge keegi pead anda, on 15-aastane break-even aeg selgelt liiga kaua.

Valdo Kalmu ja Piret Mürgi kommentaaridest on aga näha, et Rate.ee majandusnäitajated tegelikult väga ei loe - hoopis rohkem huvitab EMT-d portaali kasutajate arv ja võimalused selle kaudu EMT teenuseid müüa. EMT ostis endale oma NPNK, aga võimsama.

Andrei jaoks hea tehing - palju õnne!

EMT jaoks sõltub tehingu väärtus sellest, kui hästi nad seda ära suudavad kasutada. Reklaam on üks asi. Muud telko ja brändi ristumiskohas tekkida saavad pakkumised kuulutatakse kindlasti ka kuu-paari jooksul välja ja kui need tulevad piisavalt paljudele Tele2 ja Elisa klientidest Rate.ee kasutajale atraktiivsed, siis on ka EMT tehingust võitnud.

Huvitav, kas ka teised operaatorid hakkavad endale noortekeskkondi ostma?

Aprill on ürituste kuu

2006-03-31T12:06:00.000+03:00

Täna mõned viited üritustele, mis on kindlasti väärt nende eest küsitavat raha:

- Interneturunduse töötuba 18. aprillil Kontaktmessil, kuhu produtsent Kristjan Otsmann ja teised on saanud kõnelema tippturundajad Skype-st, EMTst, Reval Hotelsist, Altexist ja Tehnokratt Petsi.

- Sealsamas 19.aprillil Peeter Marveti seminar "mees-ja-koer" tüüpi ettevõtetele (miks mitte ka suurematele ("mees ja mitu koera" :) tasuta tarkvarast: mitte selline teoreeriline värk, et "vaba tarkvara on hea" vaid praktiline, kust saab kindlasti kaasa näpunäiteid vähemalt kümnekonna programmi ilma tehnikamehi tülitamata kohe kasutusele võtmiseks.

- Veel varem, 13. aprillil toimub Altexi korraldusel E!Turundus5, mis eelmiste kordade positiivse kajstuse tõttu ilmselt lähemat tutvustust ei vaja.

- Ning veelgi varem, 4. aprillil Tartus ja 11.aprillil Tallinnas on tasuta üritus Aieseci Klapideest! sarjast, kus Ajaveeb 2006 peakorraldaja Tõnis Hiiesalu Elionist räägib ajaveebidest ja meie veidi interaktiivsete asjadega kaasa aitame. Täiendus: Tõnis ja Siim on teinud üritusel räägitust ja katsetatust ka eraldi lehe, kuhu on kokku proovitud koguda kõikvõimalikke lahedaid vidinaid, mida ajaveebi külgribale panna.

Eriline veebimajutaja?

2006-03-29T19:08:00.000+03:00

Teller viitab Netpoindi veebimajutajate lehele - lugesin läbi ja ausalt õeldes ei oska seisukohta võtta.

Erinevalt kõikidest teistest veebimajutajatest jääb leht silma. On värskendav, et firma ajaloo lehel on värvikaid detaile autode liisimisest ja seiklustest ärimudeli otsimisel. Vahva ka, et lisaks klientide arvamustele on üleval ka "mitteklientide arvamused", mis väga otsekohesed ja "väljakutsete" lehel mõjuvad värskendavalt lood nagu:

"23. veebruari käesoleva aasta hommikul saime suure ehmatuse osaliseks, kui selgus, et meie päevane klienditeenindaja on tõsiselt haigestunud. Tema tervislik seisund püsis muutumatuna kaks nädalat. Kogu selle aja vältel oli meie klienditeeninduse telefon tumm ja kliendid said oma vastuse alles õhtul või koguni järgmisel päeval. Nüüd on ta hakanud rohkem mõtlema oma tervisele ja sellega seoses ka toitumisele."

Netpoindi probleem on aga selles, et nad on veebimajutajad. Mitte reklaamiagentuur või mõne innovatiivse toote looja. Sest klientidena ei taha me endale "erilist" ja "cooli" veebimajutajat - me tahame sellist, kelle serverid on kindlalt 24/7 üleval. Sealt lehelt ei saanud kindlust, et nemad need on.

Lugedes Suni juhi ajaveebi

2006-03-21T11:51:00.000+02:00

Lugedes Suni CEO Jonatan Schwartzi eilset ajaveebipostitust Suni uuest teenusest Sun Grid (rendi protsessorijõudu hinnaga 1$/CPU-tund) on aru saada, et keegi teine ei oleks suutnud seda sama hästi ja mõjukalt kirja panna kui juht ise. Ja ilmselgelt nautis ta iga kirjapandud sõna.

Schwartz kirjutab Harvard Business Review artiklis möödunud aastal, et "For executives, having a blog is not going to be a matter of choice, any more than using e-mail is today." Siiski, mõned veidi kriitilisemad, nagu David Coursey IT Conversationi podcastis väidavad, et "Of course its gonna change your business if CEO is spending 2h a day writing a blog. There might be no business left soon!"

Tõde on ilmselt kuskil vahepeal.

-

Eelmises postituses aga kirjutab Schwartz, kuidas ta viis oma lapsed puhkama täpselt samasse kohta kuhu mina viiks - ainult, et talle on see vaid autosõidu kaugusel - lucky bastard :)

Pastakad nööriga laua küljes kinni?

2006-03-10T19:18:00.000+02:00

USA pangandus oma tshekimajanduse ja viletsa online-pangandusega on nii nagu ta on, aga ühes lihtsas asjas kõikidest Eesti pankadest ees: nimelt saab seal pangakaartidel PINi vahetada.

Aga "see et PINi ei saa vahetada on ju turvalisem" ütlevad Eesti pangatellerid. Ma ei tea, kui mul on 5 eri PINi, siis tekib tahtmine nad ühte kohta üles kirjutada ja see leht rahakoti vahele kaartide kõrvale pista, et meeles seisaks ja käepärast oleks. Kui mul oleks üks PIN, siis jätaksin selle meelde. Kumb on turvalisem?

Kui mul USAs PIN ununeb, siis lähen ma pangakontorisse, näitan dokumenti ja ütlen, et tahan kaardile uut PINi. Teller küsib "Missugust Sa tahaksid?" ja minuti pärast on asi korras. Eestis aga õeldakse, et "tuleb teha uus kaart, see on sada krooni, nädala pärast saab kätte". Uue kaardi peal on uus PIN ning mõne aja pärast kordub kõik. Miks?

Veidi...

2006-03-09T15:38:00.000+02:00

... pilte

Veel...

Nädal Eestist...

2006-03-09T12:44:00.000+02:00

... ja Eesti meediaruumist eemal, ning nagu sellistel puhkudel tihti varemgi, ei ole tunnet, et oleks millestki ilma jäänud. Iga päev kahte-kolme Eesti ajalehte lugedes kipub meelest minema, et harva juhtub nädala (või kuu või kolme kuu) jooksul midagi, millest teadmiseta elu vaesem. Eemal viibides tuleb perspektiiv tagasi.

Märkimist vääriv uudis möödunud nädalast on aga see, et Silver Meikar on raamatu välja andnud, kusjuures selle ka tasuta Internetti CC-litsentsiga alla laadimiseks üles pannud. Tõepoolest, kui eesmärgiks on mõtte levik, siis miks seda ainult paberkandjal ja raha eest välja andes piirata? Sest:

"The cost of a book introduces friction to your idea. It makes the idea spread much much more slowly than an online meme because in order for it to spread, someone has to buy it. /Instead/ put your idea into a format where it will spread fast. That could be an ebook (a free one). Then, if your idea catches on, you can sell the souvenir edition. The book."

Loodan, et Silver downloadijate arvu mõõdab. Huviga ootaks, kuidas see võrreldes paberraamatu müügiga kujuneb.

Varjupool

2006-02-16T18:38:00.000+02:00

Juris Kaza, Läti ajakirjanik, kes väga head ingliskeelset telekomiteemalist blogi peab, kirjutab esmaspäeval 3GSMi kohta järgmist:

"Well, we are off to a great start here at 3GSM World, the press center has no power, no WiFi, no Ethernet internet access, in short, a total clusterfuck of a situation, and a great recommendation for the ability of whomever is supposed to be running these technologies here."

Juris näeb asju mustades värvides - kohvi oli pressikeskuses hea, saiakesi pakuti ka ja puuvilju, ning Marsi ja Twixi shokolaadi, kõik täitsa tasuta ja ilma järjekorrata. Hea sisse hüpata ja näksida, kui kõht tühi. Isegi pressikaarti ei küsita, saavad kõik tulla.

Teisipäeval kirjutab Juris aga järgmist:

"On the way from [the conference], however, some m-f lifted my wallet, credit cards, the whole business. Hour on the phone to cancel all cards, useless fucking mess."

Hotellis kus peatusin (mis tegelikult üks vahva austraallase poolt hallatav bed-and-breakfast südalinnas) kuulsin, kuidas üks külaline rääkis sama, mille peale austraallane vastas, et "trust me, things like this happen here every week". Mul hea meel, et kõik asjad alles jäid (proovisin neid ka ebaharilikult hoolikalt põuetaskus hoida), 3GSMi Cannesist Barcelonasse toomine tähendab aga Barcelona taskuvarastele muidugi pidu.

Barcelona

2006-02-16T18:08:00.000+02:00

Mõne nädala eest tehti hea pakkumise osaleda Barcelonas toimuval 3GSMi mobiilikongressil/messil. Haarasin sellest kinni ja käisin ära.

Mulle meeldis. Nii üritus kui linn.

Veidi aja pärast kirjutan M-aailma ka messi sisulisest küljest, praegu panin üles mõned pildid:

Veidi kuri olen KLMi peale, kes hommikuse tagasilennu ära jättis, inimesed läbi Helsingi suunas, pagasi maha unustas ja koti ära lõhkus. Positiivne aga see, et lennujaamas nägin teda:

Äriideede konkurss

2006-02-15T05:04:00.000+02:00

Teist aastat järjest toimub Sihtasutus Archimedese ja shveitslaste korraldamisel NETSi äriideede konkurss, kus 15 parimat saavad võimaluse osaleda tasuta ärikoolitusel.

Poolteist aastat tagasi NETSi Shveitsis toimunud koolitusel käinuna julgen selle kvaliteeti kiita. Samuti tundub tegemist olevat hetkel ainsa regulaarse alustavale ettevõtjale suunatud võistlusega Eestis.

Lisamotivatsiooniks tartlastele seekord Tartu linnavalitsuse lubadus toetada konkursil parimaks osutunud noore tartlase ideed omalt poolt 50 000 krooniga. (Viimasel ajal küll rohkem Tallinnas elava, aga siiski) Tartu patrioodina loodan, et ka sel aastal domineerivad võistlusel tartlaste ideed, samuti loodan, et nii mõnigi neist saab teoks - see viimane kipub kahjuks äriideede konkursil olema pigem erand kui reegel.

Kirjastused ja ajaveebid

2006-02-11T03:43:00.000+02:00

Hiljuti helistas Violetta Riidas Äripäevast. Ütles, et oli lugenud mu ajaveebi, näinud, et olen kirjutanud Seth Godinist ning uuris, kas ma võiksin kirjutada Äripäevale äsja Eesti keeles ilmunud Purple Cow-le soovituse. Kirjutasin. Ilmus.

Selle eest sain Äripäevalt tasuta raamatu. Hoopis lihtsam viis tasuta raamatut saada - ja Eestis täiesti "lillalehmalik" viis uut raamatut turundada - on aga Taaniel Raudsepa lehel, kes andnud eesti keeles välja Noam Chomsky raamatu "Meedia ja võim"

Huvitav, kas väikese kirjastaja mõte raamatut ajaveebis kirjutajatele tasuta jagada leiab kopeerimist ka suurte kirjastuste poolt?

Ajal, mil Powerpointi veel polnud

2006-02-06T22:16:00.000+02:00

Viitasin hiljuti Presentation Zen-i blogile, kus kõrvutati Bill Gatesi ja Steve Jobsi presentatsioonistiile.

Nüüd on samasuguse võrdluse ohvriks langenud Tähesõdade tegelased. Siin slaidil veenab Darth Vader Luke-i endaga ühinema:

Siin aga räägib Yoda:

Kumba Sa pigem kuulaksid?

Brian Tracy Eestis

2006-01-29T00:20:00.000+02:00

Grupikiri Peep Vainult (mis algselt spämmifiltri poolt kinni püüti, sest kogu tekst oli esitatud pildina, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida) kutsub osalema 19. aprillil toimuval üritusel nimega "Iseseisvuspäev" - Eestisse saabub USA müügiguru Brian Tracy.

Brian Tracy on võimekas mees, kes tegelenud nii müügi, ettevõtluse kui juhtimisega, kirjutanud raamatuid ja esinenud üle maailma. Kuna sellise kaliibri tegelasi käib Eestis harva, on üritusel õigustatult slogan "aasta müügisündmus".

Oma igaaastases aastalõpukirjas, mille Tracy oma uudiskirja lugejatele saadab, on alati sees umbes selline lause: "Sel suvel kirjutasin neli raamatut. Enamus suvest kulus aga mägironimisoskuse lihvimisele", mistõttu tema teosed ka veidi enesearendamise fast-foodi moodi on, aga sellegipoolest häid mõtteid täis.

Ma ei tea veel, kas Tracyt kuulama lähen, aga tema viimase raamatu "Something for Nothing" lugesin hiljuti läbi.

Ka need kohad, mis vaid ameeriklastele mõeldud. Lugege ise, mõned tsitaadid (lk 103-105):

"America is the greatest country in the world"

"America is good because Americans are good. Americans are the most generous people on earth"

"America is the most welcoming country in the world."

"People from every country on earth flock to the United States to participate in the possibilities of America. No other country can say that"

"From the very beginning, the US was designed for the common man. No other country on earth can make this claim. All the other countries were designed by and for the rich and powerful".

Aga, aga... Eesti... ?

"American green card is the most valuable and valuead piece of paper on Earth"

Ma mõtlesin, et Mona-Lisa või midagi siit nimekirjast, aga...?

"Americans are exceptional people in many measurable and quantifyable ways"

Jne.

Dont get me wrong - ma ei taha Tracyt maha teha. Ta teab müügist ja raamatute kirjutamisest sadu kordi rohkem kui mina. Aga ma lihtsalt pidin need tsitaadid ära tooma, sest mulle teeb nalja, kuidas üks mees on nii ennast ja oma kodumaad täis :)

Soovitan üritust.

Kastist väljas

2006-01-26T11:17:00.000+02:00

Uute, täiesti hullumeelsete äriideede väljamõtlemisel tundub noorus olevat eelis - mida vanemaks saame, seda rohkem mõtleme "kasti sees".

Eelmise aasta augustis registreeris Inglise koolipoiss Alex Tew ära domeeni www.milliondollarhomepage.com, jagas selle miljoniks piksliks ja hakkas sinna reklaami müüma - 1 dollar iga piksli eest, lootuses koguda raha ülikooli jaoks.

Edasine on ajalugu. Alex kirjutab saidi blogis kuidas ta müüs oma 400 esimest pikslit ("Wow! The easiest money I've ever made!"), kuidas ta oma vend ostis järgmised 400 pikslit ja kuidas kolm nädalat hiljem oli ajakirjanduse kajastuse tulemusena kooliraha (37 000 dollarit) käes.

Asi tipnes 11. jaanuaril viimase 1000 piksli (see on umbes selle postituse ühe tähemärgi suurune ruut) müümisega eBay oksjonil 38 000 dollari eest - kogu saidi pind osteti ära viie kuuga. Praegu on leheküljel üle miljoni külastuse nädalas.

Kas nüüd hakkavad Delfi ja teised ka reklaami pikslite kaupa müüma?

Loodan, et mitte - ega kõike mida noored välja mõtlevad pea vanemad inimesed järgi tegema.

Tuhandeid tekkinud koopiaprojekte (stiilis "võid 1 dollari eest mu Ferrari peale kriimu teha") kommenteerib "süüdlane" ise järgmiselt:

"Some people were wondering if I thought this site is a long-term business that will run like a regular company. Of course this site is NOT a long-term business - it is a one-off 'business event' - a fun idea and an opportunity to be part of 'internet history'; it's a unique idea that will only work once."

Lihtne ja hea

2006-01-25T21:42:00.000+02:00

Eelmisel nädalal kirjutasin firmast, mis teeb ülilihtsat veebipõhist tarkvara - iga nende programm teeb vaid ühte asja ja hästi - ning 37Signalsil on nende endi sõnul üle 250 000 kliendi.

Sel nädalal sattusin viite peale, millest nähtub, et need programmid (Basecamp, Backpackit, Ta-Da list, Writeboard) on kõik kirjutatud ühe minust aasta vanema Taani kuti poolt - muude asjade kõrvalt ja oluliselt vähem kui aastaga.

Tekib küsimus - kui häid asju on nii lihtne teha, siis miks neid nii vähe on?

Lehed kirjutavad...

2006-01-13T18:28:00.000+02:00

... et Tallinna parkimise korraldamise konkursil osalevad kolm firmat: EMT, Falck ja Euro Park.

Ma tahaks, et võidaks firma, kellel on parim klienditeenindus. Ma tean, kellel ei ole.

p.s. Äripäevas toodud Valdo Kalmu tsitaat "teatavasti on mobiilparkimine EMT patendeeritud teenus" ei vasta muidugi tõele: "kasulik mudel" ei ole sama, mis "patent".

Lihtne tarkvara

2006-01-13T02:45:00.000+02:00

Chicagos paiknev väike firma 37Signals on tasapisi hiilimas turule, kus valitseb Microsoft - nimelt kontoritarkvara. Aga teistmoodi.

Nimelt, neil on väljas hunnik ülilihtsaid (tasuta ja kuutasupõhiseid) veebiteenuseid, nagu Backpackit (mida Mobis ülesannete jagamiseks kasutame) Basecamp, Ta-Da List ja Writeboard.

Igaüks neist teeb ainult ühte asja - ja väga hästi.

Ise väidavad nad, et "our products do less than the competition - intentionally" ja "we are committed to building the best web-based software products possible with the least number of features necessary."

Minu arvates see lähenemine töötab. Selline tarkvara, mis teeb ühte asja väga hästi, on parem kui selline tarkvara, mis teeb paljusid asju keskpäraselt.

Mul on tunne, et suured firmad, nagu Microsoft, ei suudaks kunagi nii teha - raske oleks tootearendajal juhile põhjendada suurt tootearenduseelarvet kui tulemuseks on nii triviaalselt lihtne asi.

Äriraamatute TOP

2006-01-05T10:22:00.000+02:00

Aastavahetuse puhul veel üks isiklik "TOP 10".

Seekord parimad äri ja turundusraamatud, mis möödunud aastal kätte sattusid.

Muidugi Wal-Marti asutaja Sam Waltoni "Made In America" ja Donald Trumpi "Art of the Deal", millest varem kirjutasin. Ka IBMi "ümberpööraja" Lou Gerstneri "Who Says Elephants Can´t Dance" ja hetke huvitavaima turundusmõtleja Seth Godini "All Marketers are Liars", millest samuti rääkisin. Lisaks need:

Jack Welch - Winning: General Electricu endise juhi Jack Welchi vastused juhtimisküsimustele, mida temalt peale erruminekut maailmas reisides ja esinedes enim küsitud: juhi ülesanne on võitmine.

David Ogilvy - Confessions in the Advertising Man: 60ndatel kirjutatud Briti reklaamimehe David Ogilvy elulugu ja tema vaated reklaamile: hea reklaam pole see, mis auhindu võidab, vaid see, mis müüb.

Russell Simmons - Life and Def: Russell on hiphopplaadifirma Def Jam ja rõivafirma Phat Farm asutaja ning esimesi "mustade kultuuri" massidesse viijaid, tänaseks Jay-Z ja P.Diddy kõrval rikkaim hiphopimagnaat. Life and Def on tema autobiograafia.

The RZA - Wu-Tang Manual. 90ndate mõjuka räppgrupi Wu-Tang Clani liidri RZA raamat filosoofiast, muusikast ja ärist - vt ka siia.

Nina Munk - Fools Rush In: Vanity Fairi ajakirjaniku lugu sellest, kuidas kahe mehe ego ja ambitsioonide tõttu ühendati 2000. aasta börsimulli kõrghetkel "uue" ja "vana" majanduse ettevõte (AOL ja Time Warner), ning kuidas peale mulli lõhkemist kadus 200 miljardit aktsionäride raha.

Ray Kroc - Grinding It Out: McDonaldsi omaniku autobiograafia: ka 52-aastaselt pole hilja oma ettevõttega alustada.

Aasta ärasaatmiseks...

2005-12-31T13:12:00.000+02:00

... toon siia uuesti mõned aasta jooksul kirja pandud nupud, mida enim loeti ja mis endale südamelähedasemad tunduvad:

Mõnedel on innovatsioonist veidi teistsugune arusaam

Siil arvutama

Diivani sees naftat ei ole

Turundajad valetavad

Miks ei ole odavhotelle?

Made In America

Tasuta ideedest

Mis oleks kui annetada oleks lihtne?

Esitlustest

Vastus viie minutiga

Head vana aasta lõppu!

Falck valetas

2005-12-27T11:55:00.000+02:00

Nad ei vastanud "30 päeva möödudes", vaid varem.

Postkasti potsatanud kirja sisu oli järgmine: see, et ma parkimisel kogemata autonumbriga eksisin "ei anna alust Teie avaldust rahuldada ja viivistasu tuleb tasuda". Kirjas polnud mitte ühtegi põhjendust.

Mul on Falcki inimestele ettepanek. Nimelt - mina omalt poolt lähen kibekähku netipanka ja maksan trahvi ära. Teie aga, kes te mulle selle kirja kirjutasite, võiksite samal ajal läbi lugeda need kaks lühikest artiklit: "8 Rules for Good Customer Service"
ja "Teaching Customer Service". Siis järgmine kord kirjutate te mulle vahvama kirja ja mina enam ei kirjuta teist siin. Nõus?

Eestis ja mujal

2005-12-17T13:06:00.000+02:00

Bologna linnal, kus (ühe europrojekti raames) praegu viibin, on ambitsioonikas plaan - katta 4,6 ruutkilomeetrine kesklinn täies ulatuses turistidele ja linnaelanikele mõeldud tasuta Wifi-ga.

Hetkel käivitatud kahe hotspot-iga piloot, mil surfata saab keskväljakul ja näiteks selles seinamaalingutega ruumis:

Enne surfama hakkamist tuleb aga (oh õudust) minna linnavalitsusse, näidata pildiga dokumenti ja registreeruda, anda neile oma arvuti mac-aadress, saada vastu paber IP-aadressite, DNS-de ja muu sellisega, ning sisestada need oma arvutisse.

Meenub ülikooliaegse professori tähelepanek: kui ühes tavalises euroopa riigis tehakse enne e-lahenduse loomist põhjalik riskianalüüs ja turvariskide maandamine, siis Eestis käib asi vastupidi - paneme käima, vaatame, mis saab ja kui vaja, siis turvame.

Eesti lahendused on kukkunud üldjuhul välja lihtsamad ja kasutajasõbralikumad. Näiteks oleme ka siin tasakesi liikumas päris anonüümse Wifi-kasutuse juurest kergelt autenditud lahenduse poole (just aitasime Veljo Haamril ühe sellist Tartu Lõunakeskusesse üles seada), aga alles nüüd, kui meil on üle 600 avaliku Wifi-punkti.

Kas meil oleks aga praegu Wifi igal pool ka siis, kui keegi oleks 4 aastat tagasi hakanud kõikidelt Wifi kasutajatelt ID-kaarti ja numbrite arvutisse sisestamist nõudma?

Kokkusattumus või mitte...

2005-12-14T09:51:00.000+02:00

... aga neil päevil, mil Eestist ilmub välismaa meedias positiivne artikkel potsatab Mobi postkasti tavalisest rohkem välismaalaste CV-sid... Seekord eelkõige Ida-Euroopast.

Kui Skypel, Playtechil jt. IT-inimeste tööpuuduse all kannatavatel firmadel esineb sama fenomen (ning seikluseotsijate vahele ka mõni tõsisem kandidaat satub), siis oleks see väikeseks valguskiireks tunneli otsas. Ei pea ju alati niipidi olema, et eestlased mujale lähevad...

Vastus viie minutiga

2005-12-11T22:59:00.000+02:00

Maailma tuntuim investor ja üks rikkamaid mehi Warren Buffett on juba aastakümneid blogi pidanud.

Sest mida muud Berkshire Hathaway aastaaruanded muud on - erinevalt tavalistest majandusaasta aruannetest on need esseelaadsed, sisaldavad Buffetti (investeerimis)tarkust, mida ta tükk-tüki haaval lugejale edasi annab, uuenevad regulaarselt (kord aastas) ja on vabalt veebist loetavad.

BH 2004. aasta aruannet lugedes nähtub, et Buffettil on mure. Viimase 40 aasta jooksul on tema investeeringute tulusus ületanud börsi tootlust keskmiselt poole võrra aastas (21,9% aktsiaturu 10,4% vastu), aga 2004. aastal jäi see juba teist aastat järjest börsile alla - põhjus see, et Buffett ei tea, mida peale hakata pangakontol oleva 43 miljardi dollariga. Ta tahaks midagi osta, aga ei suuda leida tema rangetele standarditele vastavaid ettevõtteid ning seetõttu kogub raha kontodel lihtsalt madalat intressi.

Buffetti investeeringute kriteeriumud (nähtavad nt. 2004. a. aruande 29. leheküljelt) on päris vahvad:

(1) Large purchases (at least $75 million of pre-tax earnings unless the business will fit into one of our existing units),
(2) Demonstrated consistent earning power (future projections are of no interest to us, nor are “turnaround” situations),
(3) Businesses earning good returns on equity while employing little or no debt,
(4) Management in place (we can’t supply it),
(5) Simple businesses (if there’s lots of technology, we won’t understand it)
(6) An offering price (we don’t want to waste our time or that of the seller by talking, even preliminarily, about a transaction when price is unknown).

The larger the company, the greater will be our interest: We would like to make an acquisition in the $5-20 billion range. We are not interested, however, in receiving suggestions about purchases we might make in the general stock market.

We will not engage in unfriendly takeovers. We can promise complete confidentiality and a very fast answer — customarily within five minutes — as to whether we’re interested. We prefer to buy for cash, but will consider issuing stock when we receive as much in intrinsic business value as we give. We don’t participate in auctions.

Charlie and I frequently get approached about acquisitions that don’t come close to meeting our tests: We’ve found that if you advertise an interest in buying collies, a lot of people will call hoping to sell you their cocker spaniels. A line from a country song expresses our feeling about new ventures, turnarounds, or auction-like sales: “When the phone don’t ring, you’ll know it’s me.”

Firmad, nagu Skype, Flickr, del.ici.ous, jt. mida Yahoo, eBay jt. kokku ostavad, suudavad rikkuda pea kõiki Buffeti kriteeriume korraga. (Eestiga seotud firmadest, tundub, et sobibki vaid Hansapank).

Buffetti aastaaruandeid on aga väga mõnus lugeda - tore oleks kui ka mõni Eesti hinnatud ja tunnustatud äritegelane sama põhjalik ja avameelne oleks ning tegevusaruande kirjutamisele aega pühendaks. Või on?

---

TÄIENDUS: Hoopis omamoodi tase on Regio eelmise aasta tegevusaruanne. Loodan, et Teet ei pahanda, kui selle siin ära toon:

Kujutan ette, et selle nägemine ajas äriregistritädidel-onudel juhtme kokku, aga norida pole midagi - kõik kohustuslikud elemendid alates käibest ja lõpetades töötajate arvu ja palgakuluga on ilusti olemas.

Tabasime Kriimu teolt

2005-12-11T00:42:00.000+02:00

Uudiseid laiast maailmast

2005-12-07T17:36:00.000+02:00

Lauri postitas paar põnevat linki.

Esimesest selgub, et minu selle aasta üks lemmikäritegelasi shokolaadivabrikant Willy Wonka on Forbesi väljamõeldud tegelaste rikkuse edetabelis alles 6. kohal, samas kui jõuluvana (kes Forbesi andmetel, muide, New Yorgis elab, mitte Soomes) on oma lõputu rikkusega konkurentsitult esimene.

Teisest aga selgub, et kuigi automüüjad on New Jersey-s läbi viidud igaastase eetikauuringu põhjal viimased 28 aastat üsna kindlalt iga aasta viimast kohta hoidnud, tuli seekord koht telefonimüüjatele loovutada, kuna viimaseid peab eetiliseks 7% küsitletuist, automüüjaid aga 8%. Börsimaaklerid olid tagantpoolt viiendad 16%-ga (huvitav mitmendad nad nüüd Eestis oleks?), narkomüüjad aga (ma ei ole suurem asi tõlkija) 67%-ga medõdede (81%) ja arstide (65%) vahel tabeli tipus. Vaata siis.

eFalck

2005-12-07T14:39:00.000+02:00

From: parkimine@falck.ee
To: rain@mobi.ee

Tere.
Sain kätte Teie meili. Saatke palun oma aadress, et saata Teile vastus 30-ne päeva möödudes.
AS Falck Eesti
parkimiskontrolli korrapidaja

Avastada ootamatut

2005-11-30T14:21:00.000+02:00

Priit ajalehest kirjutab:

"See üüratu trump, mida uus meedia kõigi oma blogide ja muude vahenditega vanadelt lehe- ja telesaurustelt eales üle ei suuda lüüa, peitub ingliskeelses terminoloogias raskesti tõlgitava sõna serendipity alla.

Maakeeli tähendab see õnnelikku juhust avastada midagi ootamatut. Ehk siis lapates traditsioonilist ajalehte ning otsides sealt koomikseid või plaadiarvustusi, satub lappaja paratamatult ka sellise materjali otsa, mida ta ei osanud loota.Või mis teda iseenesest poleks huvitanudki. Aga nüüd, lehte sirvides, kargab too materjal silma: vaata, loe, mõtle!"

Ma loen iga päev Postimeest, Päevalehte või Äripäeva ja mulle kargab sealt silma igasuguseid asju, mida muidu ei loeks, aga veel rohkem on mul õnnelik juhus avastada ootamatuid asju ca 30-st RSS-feedist, mida samuti igapäevaselt jälgin. Sest ma ei tea ju kunagi ette millest Tom Peters või Pets või Lauri täna kirjutavad ja kuhu nad edasi viitavad.

Kas "uue meedia jõuline pealetung tekitab hiigelkahju"? Mulle ei tekita, sest tarbin seda mida tahan (s.h. ka pabermeediat) ja üllatun seejuures piisavalt ning Priidule ka ei tekita, sest talle jääb tema elueal kindlasti alles piisavalt suure lugejate arvuga paber, kus peal omi asju avaldada.